Karel Sild andis oma 8 aastase poea Hansu Tiio Paijule kasupoeaks; Tiio ütles, jah tahan wäga hea meelega wõtta, ja teda hea meelega kui oma last kaswatada, ning olgu temal, kõik needsammad õigused, mis ijalgi üksikull poeal on, olgu see nekrudi asjus, eestmuretsemise asjus, ehk kellegis muis ettejuhtuwattes asjades.

Kohus mõistis: Hans Sild jääb siis täieste Tiio Paijule kasupoeaks, ning on siis temal, kui lihane üksik laps.

Pandi nõudmist mööda kirja, ning läksid siis kohtu ees olejad rahus ära kodu.

/allkirjad/