Kaarel Lõuker kaebas, et Liisa Liisberg on juhja juttu rääkinud, et tema Liiso Grenzuga on häbemata elu elanud, keda selle pärast ei taheta leeri õppetusele wõtta ja tema au teiste inimeste ees riisonud. Liisa Liisberg sai ette kutsutud.

L. Liisberg ütleb teiste inimeste käest seda kuulnud olewat, siis on tema seda kaa edasi rääkinud.

Kohus leidis L. Liisbergi süüdlase olewat, et ta kadetuse pärast on seda rääkinud. Liisa Liisberg palus Liiso Grentsu käest seda andeks, mis peale kohus L. Grentsule tunnistuse õppetaja kätte andis, et ta ilma süüta on. Liisa Liisberg sai weel kohtu poolt noomitud, et ta mitte niisugust juttu, mis teiste inimeste käest kuuleb ja selgeks ei ole, ei tohi mitte räägita, iiati Koguduse õppetaja ees. Nõnda leppisid naad üksteisega ära.

L. Liisberg jäi trahwimata ja kohus oli lõpetatud.

Tunnistuseks kohtumehed:  K. Ausing (allkiri)

M. Krusi XXX  

T. Simert (allkiri)