Albret Asserus kaibas, kui Hindrik Peterson olla Ilmjerwe kõrdsin tema kepi nakanu katsgi murdma, - tema - Albret Asserus - olla to perast Hindrik Petersoni keelnu, - sis olla Hindrik Peterson temale rusikuga nõna pääle löönu - nii et kiik suu ja kotus werd täüs ollu. - Albret Asserus nõwwab Hindrik Petersoni käest selle eest säädusliku trahwi.

Hindrik Peterson andis wastust: keaki ilma tema nägemata olla to raud konksi temale kukru manu kasuka krae sisse pandnu, ja teda edesi tõmmanu, - to pääle olla tema kül ennast ümbre käändnu, - tahtnu tood keppi katsgi murda, - sis olla küll Asserus temaga nakanu waidlema. -

Sis omma lännuwa mäele Moisa herra manu, - to es ole wasta wõtnu, - säält tulnuwa tagasi. Ala pool kaiwo olla Albret Asserus temaga ära lepnu, ja Asserus olla temale lubanu 3 R. massa.

Tunnistajad olla: Peter Tamm, Märt Urm, Jaan Juust.

Tunnistaja: Peeter Tamm - ütles, tema ei ole neide tülist midagi nännu. -

Jaan Juust tunnist: nema omma enne joba tülitsenud, sis omma mäele lännuwa. - Alla tullen om Hindrik Peterson temale ütelnu, et nad 3 Rubla massu eest - mes Asserus temale pidada masma - ära olla lepnud. - All lännuwa sis taade kõrtsi, - kiik üten, - muud ta ei ole nännu ei ka kuulu. -

Johann Weski ei tija midagist, ei ka midagist nännü. -

Jaan Luig - niisama. Muud kui lepmise manu olla tema teeda saamise perast Märt Urm käe mees olnu. 

Et tunnistuste järgi awalik om, et nemad - Albret Asserus ja Hindrik Peterson - mõlemba sääratse kisaka ja tüli tegijad inemised omma, - ja ka selle asja man mõlemad süüdi omma, sis

Moisteti:

Albret Asserus massab 3 Rb. ja Hindrik Peterson 150 cp. kogokonna laadikude.

Kohto otsus kuulutedi, sääduse raamatu §§ 772 & 773 oppusega. -