Uuetalu ₦ 37 praegune peremees Jaan Tölpt tulli kohtu ette ja palus prottokolli kirjutada, ning ühtlasi ka teise eksemplari kohtu juures kinnipitseeri ja allal hoida oma wiimast tahtmist keda tema peale oma surma oma pärijatte heaks pärida on jätnud.
Kopia Testamendist.
Pärast minu surma oma pärijatest ja lastest tüli eemal hoida, olen mina see allnimetud Jaan Tölpt terwe ja täie mõistuse ning järel mõtlemisega järgmiselt oma wiimist tahtmist kirja pannud.
§ I
a) Omaks pärijateks nimetan mina oma lapsi esiteks mis minu esimest abielust sündinud on Anne Ermaga nimelt: Tüttar Kai Adu Truufeldi abikaas, tüttar An, Tõnis Uusna abikaas, tüttar Madli, Tõnu Särge abikaas ja poeg Jaan.
b.) Minu teisest abielöust sündinud lapsi Madli Ermaga nimelt: tüttar Mari, poeg Mats, poeg Mihkel, poeg Johanes, ja poeg Kaarel.
§ II
Omal eluaeal olen mina oma lastele nimelt Kai, An ja Madlile, nende jagu päranduse osa mis minu soow neile anda olli, nende abielusse astumise aeg kätte annud, nõnda et neil sääduse teel midagi enam peale minu surma, minu järel jäädawast warandusest pärida ei ole.
§ III
Oma poea Jaanile mis mull minu esimese abikaasa An Ermaga sündinud on, luban mina oma talukoha, mis on Kabbala waldas, Pibari külas, nimega Uetalu ₦ 37 walla ja mõisa kirjas kõige oma liikuwa ja liikumatta warandusega.
§ IV.
Et aga Liiwimaa talurahwa sääduses seisab 1860 aastal wälja antud, et wiimase naese esimene poeg pärib see talu koha kui mitmest abielust lapsi on järel jäänud. Siis ei wõi mina seda mitte lubada seepärast, et minu wiimne abikaas Madli on kui ilma waranduseta inimene minu abikaasaks saanud, ning ei ole see talu koha peal mis mina esimese abikaasa Anne warandusega ostnud olen päris omaduseks, midagi kaasa toonud ega omandada aidanud.
Oma esimese naese Anne warandusega olen mina see talu koha ostnud mis tema abielusse astumise aeg kaasa tõi, ning ka temaga ühendud korjanud mis minul praegu üttelda omaduseks on; sest mina kui paljas ilma waranduseta teenija pois olen temaga abielusse astunud. Seepärast olen mina oma esimesest abielust sündinud poega Jaani ise oma ja tema emast maha jäänud päranduse pärijaks nimetanud.
§ V.
Oma wiimsest abielust sündinud lastele Madli Ermaga luban mina niisama palju kui esimesest abielust sündinud lastelle nimelt: tütre Marile üks hobune wäärt 100 rbl, kaks lehma wäärt à lehm 25 rubla, ja 2 lammast, à lammas wäärt 3 rubla, üks siga wäärt 10 rubla ja 2 tschetwerti rukkid.
Poead Mats, Mihkel, Johannes ja Kaarel saawad igaüks, üks hobune wäärt 100 rbl. üks lehm wäärt 25 rbl. üks härg 25 rbl. 2 tschetwerti rukkid, 1 tsetwert odre, üks siga wäärt 10 rbl. ja 2 lammast wäärt 3 rbl.
§ VI
Oma poea Jaanile kellele mina oma liikuwa ja liikumatta waranduse olen lubanud teen mina kohuseks, et tema minu teisest abielust sündinud lapsi, Mats Mihkel, Johanes ja Kaarel peab peale see lubatud päranduse § V koolitama, esiteks wallakoolist läbi, kui ka kihelkonna koolist. Puhast raha ei saa mitte poead sest et koolitamine mis elus kasulikum on kui warandus seda ära kulutab.
§ VII.
Pooled wennad peawad aga poea Jaani sõna kuulama ning teda põllu töö juures aitama oma jõudu mööda kooli wahe aegil. Kui aga keegi hooletu õppimises, ehk wastu hakkaja on ning ülekätte läheb, tunistan mina pärimise õigusest ilma, ning tema jagu warandust saab teistele jagatud, mis aga kohalikud kohtud seletama saawad.
§ VIII.
Oma wenna Jaak Tölpti käest olen mina 500 rbl. see koha "Uetalu" ostmiseks laenanud, mis minu poeg Jaan ise oma palga rahast peab ära maksma, mis see kohaga ühes ning warandusega tema kätte jääb sest, et tema mind ilma palgata kuni oma 25 elu aastani on teeninud, ning minule aidanud minu wanaduses seda kohta pidada ja minu wäätimaid lapsi toita. Siis tunistan mina kui oleks poeg Jaan see wiis sada rubla omast käest see koha wõla tasumiseks maksnud mis mina päranduseks ei wõi nimetada, waid poea Jaani omaduseks, mis tema ise see koha ostmiseks on maksnud.
§ IX.
Minu teine abikaas Madli Erm on abielusse astumise aeg kaasa toonud üks lehm 15 rubla wäärt üks weike kappi ja kirst, mis ka tema kätte jääwad peale minu surma, ning temast sündinud lapsed pärandawad.
§ X.
Kui minu praegune abikaas Madli peale minu surma elama peaks jääma, siis peab poeg Jaan temale pidama üks lehm see talu põhu peal, ning andma ülespidamiseks 2 tschetwerti rukki jahu, 2 tschetwerti odra jahu ja üks lammas niita aastas, seni kui ta elab priikorter tarwilise põletis materjaliga. Kui nad aga Kristlikult läbi saawad, siis ei ole seda punkti mtte tarwis tähele panna.
§ XI.
Kui tüttar Mari peaks enne minu surma mehele saama, siis saab tema minu oma käest see § V sees nimetud päranduse kätte, ning ei ole temal peale minu surma mitte enam pärimise õigust.
§ XII.
Päriad ei tohi mitte järsku kohtulikul teel Jaani käest neile osaks lubatud jagu pärida, waid nad peawad seda sedawiisi saama, kudas temal jõudu maksta on. Kui keegi peaks seda tegema seda ütlen mina päriast lahti, ning tema osa saab teistele jagatud.
§ XIII.
Oma alaealiste laste eest kostjaks nimetan mina oma wäimehi Adu Truuweldi, Tõnis Uusnad ja Tõnu Särge.
§ XIV.
Kui aga poeg Jaan peaks ilma suguta ärasurema, siis päriwad temalt minu esimese naese tüdred Jaani täied õed seda talu "Uetalu ₦ 37, nimelt Kai, An ja Madli, sest. et ta nende ema warandusega on ostetud.
§ XV.
Seda oma wiimist tahtmist olen mina lasknud Oisu ja Kerrewere walla kirjutajad kirja panna kahes ühesuguses kirjas, ning olen ise neid täie mõistusega mõlemad läbi lugenud, ning alla kirjutanud ise oma käega.
II Palun mina neid mõlemaid Documentisi Kreismaakonna kohut kinnitada, üht omalt poolt kinnipitseeritud säädusliku kohtu hoidmiseks anda, ning teist minu wäimehe Tõnu Särg kätte.
See on minu wiimne tahtmine
Jaan Tölpt.
See läbi saab Kabbala kogukonna kohtu poolt tõeks tunistud ja kinnitud, et Jaan Tölpt praegune Uetalu ₦ 37 peremees ise seda kõik oma tahtmise järel on lasknud kirjutada ja oma käega "See on minu wiimne tahtmine" alla on kirjutanud.
№ 1011. Kabbalas, sell 20mal Juulil 1890.
/allkirjad/
Et mina Kabbalast Uuetalu koha omaniku Jaan Tölpti wiimist tahtmist kahes ühesuguses eksemplaris olen tema ette ütlemise järel kirja pannud, ning tema ise neid läbi lugenud ja allakirjutanud oma käega: "See on minu wiimne tahtmine Jaan Tölpt" tunistan oma allkirjaga 4mal Decembril 1889 a. Oisu ja Kerewere walla kirjutaja Gerretz.
Kohus mõistis:
Kõik seda Jaan Tölpti nõudmist täita.
Otsus sai kohtukäijatell kuulutud need astusid selle peale kohtu eest ära.
/allkirjad/
Uuetalu ₦ 37 praegune peremees Jaan Tölpt tulli kohtu ette ja palus prottokolli kirjutada, ning ühtlasi ka teise eksemplari kohtu juures kinnipitseeri ja allal hoida oma wiimast tahtmist keda tema peale oma surma oma pärijatte heaks pärida on jätnud.
Kopia Testamendist.
Pärast minu surma oma pärijatest ja lastest tüli eemal hoida, olen mina see allnimetud Jaan Tölpt terwe ja täie mõistuse ning järel mõtlemisega järgmiselt oma wiimist tahtmist kirja pannud.
§ I
a) Omaks pärijateks nimetan mina oma lapsi esiteks mis minu esimest abielust sündinud on Anne Ermaga nimelt: Tüttar Kai Adu Truufeldi abikaas, tüttar An, Tõnis Uusna abikaas, tüttar Madli, Tõnu Särge abikaas ja poeg Jaan.
b.) Minu teisest abielöust sündinud lapsi Madli Ermaga nimelt: tüttar Mari, poeg Mats, poeg Mihkel, poeg Johanes, ja poeg Kaarel.
§ II
Omal eluaeal olen mina oma lastele nimelt Kai, An ja Madlile, nende jagu päranduse osa mis minu soow neile anda olli, nende abielusse astumise aeg kätte annud, nõnda et neil sääduse teel midagi enam peale minu surma, minu järel jäädawast warandusest pärida ei ole.
§ III
Oma poea Jaanile mis mull minu esimese abikaasa An Ermaga sündinud on, luban mina oma talukoha, mis on Kabbala waldas, Pibari külas, nimega Uetalu ₦ 37 walla ja mõisa kirjas kõige oma liikuwa ja liikumatta warandusega.
§ IV.
Et aga Liiwimaa talurahwa sääduses seisab 1860 aastal wälja antud, et wiimase naese esimene poeg pärib see talu koha kui mitmest abielust lapsi on järel jäänud. Siis ei wõi mina seda mitte lubada seepärast, et minu wiimne abikaas Madli on kui ilma waranduseta inimene minu abikaasaks saanud, ning ei ole see talu koha peal mis mina esimese abikaasa Anne warandusega ostnud olen päris omaduseks, midagi kaasa toonud ega omandada aidanud.
Oma esimese naese Anne warandusega olen mina see talu koha ostnud mis tema abielusse astumise aeg kaasa tõi, ning ka temaga ühendud korjanud mis minul praegu üttelda omaduseks on; sest mina kui paljas ilma waranduseta teenija pois olen temaga abielusse astunud. Seepärast olen mina oma esimesest abielust sündinud poega Jaani ise oma ja tema emast maha jäänud päranduse pärijaks nimetanud.
§ V.
Oma wiimsest abielust sündinud lastele Madli Ermaga luban mina niisama palju kui esimesest abielust sündinud lastelle nimelt: tütre Marile üks hobune wäärt 100 rbl, kaks lehma wäärt à lehm 25 rubla, ja 2 lammast, à lammas wäärt 3 rubla, üks siga wäärt 10 rubla ja 2 tschetwerti rukkid.
Poead Mats, Mihkel, Johannes ja Kaarel saawad igaüks, üks hobune wäärt 100 rbl. üks lehm wäärt 25 rbl. üks härg 25 rbl. 2 tschetwerti rukkid, 1 tsetwert odre, üks siga wäärt 10 rbl. ja 2 lammast wäärt 3 rbl.
§ VI
Oma poea Jaanile kellele mina oma liikuwa ja liikumatta waranduse olen lubanud teen mina kohuseks, et tema minu teisest abielust sündinud lapsi, Mats Mihkel, Johanes ja Kaarel peab peale see lubatud päranduse § V koolitama, esiteks wallakoolist läbi, kui ka kihelkonna koolist. Puhast raha ei saa mitte poead sest et koolitamine mis elus kasulikum on kui warandus seda ära kulutab.
§ VII.
Pooled wennad peawad aga poea Jaani sõna kuulama ning teda põllu töö juures aitama oma jõudu mööda kooli wahe aegil. Kui aga keegi hooletu õppimises, ehk wastu hakkaja on ning ülekätte läheb, tunistan mina pärimise õigusest ilma, ning tema jagu warandust saab teistele jagatud, mis aga kohalikud kohtud seletama saawad.
§ VIII.
Oma wenna Jaak Tölpti käest olen mina 500 rbl. see koha "Uetalu" ostmiseks laenanud, mis minu poeg Jaan ise oma palga rahast peab ära maksma, mis see kohaga ühes ning warandusega tema kätte jääb sest, et tema mind ilma palgata kuni oma 25 elu aastani on teeninud, ning minule aidanud minu wanaduses seda kohta pidada ja minu wäätimaid lapsi toita. Siis tunistan mina kui oleks poeg Jaan see wiis sada rubla omast käest see koha wõla tasumiseks maksnud mis mina päranduseks ei wõi nimetada, waid poea Jaani omaduseks, mis tema ise see koha ostmiseks on maksnud.
§ IX.
Minu teine abikaas Madli Erm on abielusse astumise aeg kaasa toonud üks lehm 15 rubla wäärt üks weike kappi ja kirst, mis ka tema kätte jääwad peale minu surma, ning temast sündinud lapsed pärandawad.
§ X.
Kui minu praegune abikaas Madli peale minu surma elama peaks jääma, siis peab poeg Jaan temale pidama üks lehm see talu põhu peal, ning andma ülespidamiseks 2 tschetwerti rukki jahu, 2 tschetwerti odra jahu ja üks lammas niita aastas, seni kui ta elab priikorter tarwilise põletis materjaliga. Kui nad aga Kristlikult läbi saawad, siis ei ole seda punkti mtte tarwis tähele panna.
§ XI.
Kui tüttar Mari peaks enne minu surma mehele saama, siis saab tema minu oma käest see § V sees nimetud päranduse kätte, ning ei ole temal peale minu surma mitte enam pärimise õigust.
§ XII.
Päriad ei tohi mitte järsku kohtulikul teel Jaani käest neile osaks lubatud jagu pärida, waid nad peawad seda sedawiisi saama, kudas temal jõudu maksta on. Kui keegi peaks seda tegema seda ütlen mina päriast lahti, ning tema osa saab teistele jagatud.
§ XIII.
Oma alaealiste laste eest kostjaks nimetan mina oma wäimehi Adu Truuweldi, Tõnis Uusnad ja Tõnu Särge.
§ XIV.
Kui aga poeg Jaan peaks ilma suguta ärasurema, siis päriwad temalt minu esimese naese tüdred Jaani täied õed seda talu "Uetalu ₦ 37, nimelt Kai, An ja Madli, sest. et ta nende ema warandusega on ostetud.
§ XV.
Seda oma wiimist tahtmist olen mina lasknud Oisu ja Kerrewere walla kirjutajad kirja panna kahes ühesuguses kirjas, ning olen ise neid täie mõistusega mõlemad läbi lugenud, ning alla kirjutanud ise oma käega.
II Palun mina neid mõlemaid Documentisi Kreismaakonna kohut kinnitada, üht omalt poolt kinnipitseeritud säädusliku kohtu hoidmiseks anda, ning teist minu wäimehe Tõnu Särg kätte.
See on minu wiimne tahtmine
Jaan Tölpt.
See läbi saab Kabbala kogukonna kohtu poolt tõeks tunistud ja kinnitud, et Jaan Tölpt praegune Uetalu ₦ 37 peremees ise seda kõik oma tahtmise järel on lasknud kirjutada ja oma käega "See on minu wiimne tahtmine" alla on kirjutanud.
№ 1011. Kabbalas, sell 20mal Juulil 1890.
/allkirjad/
Et mina Kabbalast Uuetalu koha omaniku Jaan Tölpti wiimist tahtmist kahes ühesuguses eksemplaris olen tema ette ütlemise järel kirja pannud, ning tema ise neid läbi lugenud ja allakirjutanud oma käega: "See on minu wiimne tahtmine Jaan Tölpt" tunistan oma allkirjaga 4mal Decembril 1889 a. Oisu ja Kerewere walla kirjutaja Gerretz.
Kohus mõistis:
Kõik seda Jaan Tölpti nõudmist täita.
Otsus sai kohtukäijatell kuulutud need astusid selle peale kohtu eest ära.
/allkirjad/
