PROTOKOLL

Vana-Antsla: Protokollid (1875-1876)

LeidandmedEAA.3367.1.7
Kaader
27
Daatum09.10.1875
Protokolli number100
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Märkused

am 4. Decbr. eine Abschrift Einem kaiserl. VII. Dorp. Kirchspielsgerichte übersandt. 

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Märt Lüüs Peakohtumees
Karl Wernik Kohtumees
Juk Hansi Kohtumees
Rein Mendik Kohtumees

Soldat Josep Püwwi kaibas: "Peter Andreij om minno ja ka minno naist nidate pesnu, et meije mõllembate silma ja suu werritse olliwa. Se tülli allostas sellest:  Püwwe tallo perremehhe Andrus Uddras lamba tulliwa kik minno röa-orrasse päle, ent minna ajasi ne lamba omma lauta kinni, sis tulli Püwwe tallo perremehhe Andrus Uddrase sullane Peter Andreij minno maija ja kiskus lauda usse wallale nink tahtse lambid ärra ajada, ent minna hoitse howi wärrawat kinni nink es lasse neid lambid mitte howist wälja; sis tulli Peter Andreij ja nakkas minno pesma, sedda näggi minno naine ja tulli minnole abbis, enge Peter Andreij pesse ka minno naist, et temma ka werrine olli."

Peter Andreij astus kohto ette nink temmale om se soldat Josep Püwwe kaibus ette loetu, selle päle andse Peter Andreij nidate kostust: "Minna ei olle mitte Josep Püwwe, ei ka temma naist pesnu, enge Josep Püwwel olli üts kirwes käen nink hoitse howi wärrawid kinni. Minna tahtse neid lambid koddo ärra ajada ja kiskusi selleperrast wärrawid wallale. Muud ei olle minna middake tennu."

Tunnistaja Sohwi Zimmer andse nidate tunnistust: "Minna näggi kui Josep Püwwi ja Peter Andreij howi wärraja man riidlesiwa, nink Josep Püwwel olli üts kirwes käen, wimate näutas Peter Andreij et temma särkil üts mulk rinna pääl, 3 tolli pik, olli, ent temmal essi es olle üttegi hawa ihho küllen."

Otsus.

Sohwi Zimmeri wäljaütlemisse perra om Josep Püwwel üts kirwes käen olnu kui nemma riidlesiwa, sis om se koggokonna kohhus mõistnu, et Josep Püwwi massab 3 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs, Peter Andreij massab ka 3 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs, selleperrast et temma omma õigussega neid lambid tahtse ärra ajada nink wimate wõeran majan tülli ja kaklemist om teunu. 

Neile kohton käujatele omma ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu. Josep Püwwi ei olle selle kohtomõistmissega rahhule, enge tahhab surembat kohhut käwwa; temmale om ka se sädusse perra Appellation täht sel 16. Octobril c. wälja antu. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Karl Wernik XXX

  "  Juk Hansi XXX

  "  Rein Mendik XXX

Soldat Josep Püwwi kaibas: "Peter Andreij om minno ja ka minno naist nidate pesnu, et meije mõllembate silma ja suu werritse olliwa. Se tülli allostas sellest:  Püwwe tallo perremehhe Andrus Uddras lamba tulliwa kik minno röa-orrasse päle, ent minna ajasi ne lamba omma lauta kinni, sis tulli Püwwe tallo perremehhe Andrus Uddrase sullane Peter Andreij minno maija ja kiskus lauda usse wallale nink tahtse lambid ärra ajada, ent minna hoitse howi wärrawat kinni nink es lasse neid lambid mitte howist wälja; sis tulli Peter Andreij ja nakkas minno pesma, sedda näggi minno naine ja tulli minnole abbis, enge Peter Andreij pesse ka minno naist, et temma ka werrine olli."

Peter Andreij astus kohto ette nink temmale om se soldat Josep Püwwe kaibus ette loetu, selle päle andse Peter Andreij nidate kostust: "Minna ei olle mitte Josep Püwwe, ei ka temma naist pesnu, enge Josep Püwwel olli üts kirwes käen nink hoitse howi wärrawid kinni. Minna tahtse neid lambid koddo ärra ajada ja kiskusi selleperrast wärrawid wallale. Muud ei olle minna middake tennu."

Tunnistaja Sohwi Zimmer andse nidate tunnistust: "Minna näggi kui Josep Püwwi ja Peter Andreij howi wärraja man riidlesiwa, nink Josep Püwwel olli üts kirwes käen, wimate näutas Peter Andreij et temma särkil üts mulk rinna pääl, 3 tolli pik, olli, ent temmal essi es olle üttegi hawa ihho küllen."

Otsus.

Sohwi Zimmeri wäljaütlemisse perra om Josep Püwwel üts kirwes käen olnu kui nemma riidlesiwa, sis om se koggokonna kohhus mõistnu, et Josep Püwwi massab 3 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs, Peter Andreij massab ka 3 Rbl. trahwi waeste ladiku hääs, selleperrast et temma omma õigussega neid lambid tahtse ärra ajada nink wimate wõeran majan tülli ja kaklemist om teunu. 

Neile kohton käujatele omma ne L. T. S. §§ 772, 773 aastast 1860 ette loetu. Josep Püwwi ei olle selle kohtomõistmissega rahhule, enge tahhab surembat kohhut käwwa; temmale om ka se sädusse perra Appellation täht sel 16. Octobril c. wälja antu. 

Päkohtomees Märt Lüüs XXX

Kohtomees Karl Wernik XXX

  "  Juk Hansi XXX

  "  Rein Mendik XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS