Ette tuli Leetsest Mihkel Buström ja kaebas, et tema ühel homikul Hans Buströmiga Leetse mõisa rehe ahju kütnud, tema tassinud H. Buströmile hagu kätte ja see ajanud ahju, kui tarwiline jagu täis olnud, siis läinud M. Buström rehe alla katsuma, kas tuulata sünniks, aga tuul põle sisse käinud ja tuulamine jäänud pooleli. M. Buström läinud siis mõisa juure kupja käest kuulama, kus kohta nüüd tööle minna. Seda aega kui ta mõisa juures käinud, on arwata pool tundi olnud. Rehe juures on aga selle ajaga ehk enne seda (Mihkel Buström ei pidanud seda teadma) odre warastatud ja sõniku huniku sisse sinna samasse pandud. See wargus on nüüd ülesse tulnud ja Hans Buström tunnistanud kupjale, et nemad mõlemad seda wargust toimetanud olla, kunas tema hing sest ei pidanud teadma.
Nüüd aga ei pidada teda (M. Buströmi) enam mõisa tööle wõetama, nii kaua kui asi seletud kohtu läbi saaks.
Hans Buström sai ette kutsutud ja ta rääkis, et naad M. Buströmiga sel ülemal nimetud homikul rehe ahju kütnud, tema jäänud weel ahju juure ja M.B. läinud rehe alla ja katsunud kühwliga odre puhtaks teha. Pärast wõtnud ta ühe wana koti, mis üsna lagunud olnud, sidunud nööriga kinni, tema hoidnud kotti lahti ja M. Buström ajanud odrad sisse ja wiinud sõnniku huniku sisse rehe wärawa taha. Muud tema põle ühtegi teinud.
Siis sai Mõisa kubjas Jüri Neuhaus ette kutsutud, kes seda asja üles oli leidnud, ja ta räägib, et Jaan Lepp temale ühel homikul öölnud, et põllu tee peal odra ibasi näha olnud ja need on rehe juurest hakanud. Tema põle neid nii ruttu just järele saanud waadata sest et muid toimetusi teha olnud. Siis weel seda: et sel sammal homikul, kui Hans Buström ja Mihkel Buström tuulanud, siis tulnud M. Buström tema juure ja ütelnud: "tuul ei pidada enam sisse käima. Seda aega olnud umbes kolm weerand tundi. Kubjas juhatanud neid metsa puid raiuma ja läinud siis peale selle neid odre waatama, mis põllu tee peal maas olnud ja pühkinud neid jalaga lume sisse kunni rehe juure siis näinud tema sõnniku huniku juures ibi maas ja ühed jäljed kunni sõnniku hunniku otsa, kus tük sõnikud kohewal olnud. Tema tõstnud sõnniku ära ja leidnud odra kotti sealt, ja jäljed on nõnda ära segatud, et aru põle saanud kelle jäljed need olnud.
Et nüüd muud tunnistust selle asjale põle saadud, ja et keegi seda põle näinud, kui M. Buström warastanud on ja M.B. ütleb ise et tema sest wargusest sugugi ei tea siis ei wõinud süüd tema peale ajada ja on arwata, et M.B. ilma süüta on. Hans Buström, kes seda asia ise, siis kui kubjas odra koti üles leidnud, üles annud, arwata, et H.B. seda wargust siis, kui M.B. mõisa juures käis tööd küsima, on toimetanud. Selle pärast mõistis kohus Hans Buströmi süüaluseks ja selle warguse eest temale kaks rbl. (2 rbl) walla laekasse trahwi maksma.
Pea kohtumees: Jürri Wiisman (allkiri)
Kõrwamehed: Hants Kallas (allkiri) J. Pirk (allkiri)
Ette tuli Leetsest Mihkel Buström ja kaebas, et tema ühel homikul Hans Buströmiga Leetse mõisa rehe ahju kütnud, tema tassinud H. Buströmile hagu kätte ja see ajanud ahju, kui tarwiline jagu täis olnud, siis läinud M. Buström rehe alla katsuma, kas tuulata sünniks, aga tuul põle sisse käinud ja tuulamine jäänud pooleli. M. Buström läinud siis mõisa juure kupja käest kuulama, kus kohta nüüd tööle minna. Seda aega kui ta mõisa juures käinud, on arwata pool tundi olnud. Rehe juures on aga selle ajaga ehk enne seda (Mihkel Buström ei pidanud seda teadma) odre warastatud ja sõniku huniku sisse sinna samasse pandud. See wargus on nüüd ülesse tulnud ja Hans Buström tunnistanud kupjale, et nemad mõlemad seda wargust toimetanud olla, kunas tema hing sest ei pidanud teadma.
Nüüd aga ei pidada teda (M. Buströmi) enam mõisa tööle wõetama, nii kaua kui asi seletud kohtu läbi saaks.
Hans Buström sai ette kutsutud ja ta rääkis, et naad M. Buströmiga sel ülemal nimetud homikul rehe ahju kütnud, tema jäänud weel ahju juure ja M.B. läinud rehe alla ja katsunud kühwliga odre puhtaks teha. Pärast wõtnud ta ühe wana koti, mis üsna lagunud olnud, sidunud nööriga kinni, tema hoidnud kotti lahti ja M. Buström ajanud odrad sisse ja wiinud sõnniku huniku sisse rehe wärawa taha. Muud tema põle ühtegi teinud.
Siis sai Mõisa kubjas Jüri Neuhaus ette kutsutud, kes seda asja üles oli leidnud, ja ta räägib, et Jaan Lepp temale ühel homikul öölnud, et põllu tee peal odra ibasi näha olnud ja need on rehe juurest hakanud. Tema põle neid nii ruttu just järele saanud waadata sest et muid toimetusi teha olnud. Siis weel seda: et sel sammal homikul, kui Hans Buström ja Mihkel Buström tuulanud, siis tulnud M. Buström tema juure ja ütelnud: "tuul ei pidada enam sisse käima. Seda aega olnud umbes kolm weerand tundi. Kubjas juhatanud neid metsa puid raiuma ja läinud siis peale selle neid odre waatama, mis põllu tee peal maas olnud ja pühkinud neid jalaga lume sisse kunni rehe juure siis näinud tema sõnniku huniku juures ibi maas ja ühed jäljed kunni sõnniku hunniku otsa, kus tük sõnikud kohewal olnud. Tema tõstnud sõnniku ära ja leidnud odra kotti sealt, ja jäljed on nõnda ära segatud, et aru põle saanud kelle jäljed need olnud.
Et nüüd muud tunnistust selle asjale põle saadud, ja et keegi seda põle näinud, kui M. Buström warastanud on ja M.B. ütleb ise et tema sest wargusest sugugi ei tea siis ei wõinud süüd tema peale ajada ja on arwata, et M.B. ilma süüta on. Hans Buström, kes seda asia ise, siis kui kubjas odra koti üles leidnud, üles annud, arwata, et H.B. seda wargust siis, kui M.B. mõisa juures käis tööd küsima, on toimetanud. Selle pärast mõistis kohus Hans Buströmi süüaluseks ja selle warguse eest temale kaks rbl. (2 rbl) walla laekasse trahwi maksma.
Pea kohtumees: Jürri Wiisman (allkiri)
Kõrwamehed: Hants Kallas (allkiri) J. Pirk (allkiri)
