Soldat Johann Sibbul astus selle koggokonna kohto ette ja andse ülles: "Minna ja Peter Wärte lätsi sel 5. Nowembril, warra, hainamaale haino koddo tooma, sis lõidse meije ütte hobbese, kellel taose kaalan ilma lintseta, haina kuhja man. Sel hobbesel olli kablaga kats eddimest jalga kinni köudetu, ja üts taggomine jalg ka eddimetse jallatega kokko kinni köudetu. Meije pästseme selle hobbese jalla wallale nink weime omma koddo. Wimate kaesime neid jälgi, kost poolt selle hobbesega sinna hainakuhja manno om tultu: ne jälle tulliwa Serrendri tallo poolt selle kuhja manno kun se hobbene kinni olli köudetu. Wärske lumme pääl olliwa kik ne jälle selgeste nätta, et se, kes selle hobbese hainakuhja manno olli weenu ja sääl ka hobbese ree eest om wallale pästnu, selle ree henda perran om tee pääle weenu. Sel innimetsel om pasli jallan olnu.
Peter Wärte andse muido nidasammute tunnistust kui Johann Sibbul om andnu, ennegi neid jälgi ei olle Peter Wärte kaeman käunu.
Michel Kreewald, kes selle Jakob Hansi hobbese haina kuhja manno weenu om, kostis: "Minna olle ne Jakob Hansi hobbese nahk lintsi Serrendri Ado Joakiti haina küni ülle saina sisse wissanu, ja selle looga wõtse minna Ado Joakiti ellomaja kõrwalt ree päält ja andse Karl Wallneri kätte."
Sel 6. Nowembril 1875
Toffer Joakit kaibas: "Sel sammal ööl, kui Michel Kreewald selle Jakob Hansi hobbese Krawi kõrtsi ollew ärra toonu, om Michel Kreewald minno kambre usse mahha löönu, ja säält 7 Rbl. 60 Kop. rahha, lihha, üts pool leiba, üts paar willatsid sukke ja üts naiste päärätt ärra warrastanu. Se naiste päärätti olle minna Michel Kreewaldi käest kätte sanu."
Michel Kreewald kostis selle kaibusse päle nidate: "Se rätti olle minna põhtjast kappist wõtnu nink se rahha olle minna (7 Rbl. 60 Kop.) Kärna Karl Wallneri kätte andnu."
Sel 7. Nowembril 1875.
Michel Kreewald toodi kohto ette nink sai temma käest Karl Wallneri kuulden küssitus, kas temma se rahha 7.60 Kop. om õigeste Karl Wallneri kätte andnu; selle päle kostis M. Kreewald nidate: "Minna ei olle mitte Toffer Joakiti kambren käunu, ja ei olle sedda 7 Rbl. 60 Kop. rahha mitte warrastanu, se om wõls, mes minna eila olle tunnistanu, kelle perra minna sedda rahha ütli Karl Wallneri kätte andnu ollewat. Minna ei olle Toffer Joakiti kambrest middake warrastanu.Nidasammute ei tija minna sellest hobbesest, kes haina kuhja mant ütteldas lõitu ollewat, middake tunnistada. Minna olle neidest mõllembidest teggudest ilmsüüda."
Tunnistaja Jaan Aind andse nidate tunnistust: "Michel Kreewald läts tõisipäiwa õddakult koddust ärra, ja tulli ööse, wasta hommukut, koddo nink heitse tarre põrmandule sain-weerde mahha maggama. Walge-tullen tõusis M. Kreewald maggamast ülles ja tõi ütte wanna ree tarre, kellest temma hendale maggamisse sängi ütles tetta tahtwat, ent minno poig Johann es lasse sedde regge mitte tarre jätta."
Michel Kreewald om sel 9. Nowembril 2 wahhi al Wõrro Makohto kätte sadetu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Peter Treumuth XXX
" Rein Mendik XXX
Soldat Johann Sibbul astus selle koggokonna kohto ette ja andse ülles: "Minna ja Peter Wärte lätsi sel 5. Nowembril, warra, hainamaale haino koddo tooma, sis lõidse meije ütte hobbese, kellel taose kaalan ilma lintseta, haina kuhja man. Sel hobbesel olli kablaga kats eddimest jalga kinni köudetu, ja üts taggomine jalg ka eddimetse jallatega kokko kinni köudetu. Meije pästseme selle hobbese jalla wallale nink weime omma koddo. Wimate kaesime neid jälgi, kost poolt selle hobbesega sinna hainakuhja manno om tultu: ne jälle tulliwa Serrendri tallo poolt selle kuhja manno kun se hobbene kinni olli köudetu. Wärske lumme pääl olliwa kik ne jälle selgeste nätta, et se, kes selle hobbese hainakuhja manno olli weenu ja sääl ka hobbese ree eest om wallale pästnu, selle ree henda perran om tee pääle weenu. Sel innimetsel om pasli jallan olnu.
Peter Wärte andse muido nidasammute tunnistust kui Johann Sibbul om andnu, ennegi neid jälgi ei olle Peter Wärte kaeman käunu.
Michel Kreewald, kes selle Jakob Hansi hobbese haina kuhja manno weenu om, kostis: "Minna olle ne Jakob Hansi hobbese nahk lintsi Serrendri Ado Joakiti haina küni ülle saina sisse wissanu, ja selle looga wõtse minna Ado Joakiti ellomaja kõrwalt ree päält ja andse Karl Wallneri kätte."
Sel 6. Nowembril 1875
Toffer Joakit kaibas: "Sel sammal ööl, kui Michel Kreewald selle Jakob Hansi hobbese Krawi kõrtsi ollew ärra toonu, om Michel Kreewald minno kambre usse mahha löönu, ja säält 7 Rbl. 60 Kop. rahha, lihha, üts pool leiba, üts paar willatsid sukke ja üts naiste päärätt ärra warrastanu. Se naiste päärätti olle minna Michel Kreewaldi käest kätte sanu."
Michel Kreewald kostis selle kaibusse päle nidate: "Se rätti olle minna põhtjast kappist wõtnu nink se rahha olle minna (7 Rbl. 60 Kop.) Kärna Karl Wallneri kätte andnu."
Sel 7. Nowembril 1875.
Michel Kreewald toodi kohto ette nink sai temma käest Karl Wallneri kuulden küssitus, kas temma se rahha 7.60 Kop. om õigeste Karl Wallneri kätte andnu; selle päle kostis M. Kreewald nidate: "Minna ei olle mitte Toffer Joakiti kambren käunu, ja ei olle sedda 7 Rbl. 60 Kop. rahha mitte warrastanu, se om wõls, mes minna eila olle tunnistanu, kelle perra minna sedda rahha ütli Karl Wallneri kätte andnu ollewat. Minna ei olle Toffer Joakiti kambrest middake warrastanu.Nidasammute ei tija minna sellest hobbesest, kes haina kuhja mant ütteldas lõitu ollewat, middake tunnistada. Minna olle neidest mõllembidest teggudest ilmsüüda."
Tunnistaja Jaan Aind andse nidate tunnistust: "Michel Kreewald läts tõisipäiwa õddakult koddust ärra, ja tulli ööse, wasta hommukut, koddo nink heitse tarre põrmandule sain-weerde mahha maggama. Walge-tullen tõusis M. Kreewald maggamast ülles ja tõi ütte wanna ree tarre, kellest temma hendale maggamisse sängi ütles tetta tahtwat, ent minno poig Johann es lasse sedde regge mitte tarre jätta."
Michel Kreewald om sel 9. Nowembril 2 wahhi al Wõrro Makohto kätte sadetu.
Päkohtomees Märt Lüüs XXX
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Peter Treumuth XXX
" Rein Mendik XXX
