Johann Kallion kaibas: "Jaan Joakit im minno linnu warrastanu, mes läbbi massina olli aetu, ilma rabbamata, ja ossast linnu kes jubba suurest luust ärra olli puhhastedu; üts kõrd kabba päle köudetu ja säljaka ärra weedu nink tõine kõrd ree päle pantu. Neid linnu ollew Ado Lüüs ärra weenu, sedda tunnistab Jaan Joakit minnole."
Jaan Joakit kostis selle Johann Kallioni kaibusse päle nidate: "Se om õige, et minna Joh. Kallioni linnu olle warrastanu, enge ne warrastedu linna olle minna Ado Lüüsi kätte andnu, ja ei olle Ado Lüüsi käest selle wasta muud tassumist ehk massu sanu, kui üts paar wanna saapid, ent neid wõtse ka Ado Lüüs minno käest ärra taggasi.
Kui Wanna Anzmõisa koggokonna nekruti Wõrron olliwa, sis warrastasi meije neid linnu."
Ado Lüüs kostis selle Johann Kallioni kaibusse kui ka Jaan Joakiti tunnistusse päle nidate: "Minna ei tija sellest Johann Kallioni linna wargussest middake, nink ei olle minna ka Jaan Joakiti käest linnu wasta wõtnu."
Tunnistaja Märt Piir (Lutteri usko) andse nidate tunnistust: "Sel 7. Decembril ütles Johann Kallion minnole Pisso kõrtsin, et temmal linnu om warrastedu, ja ne linna ollewat Jaan Joakit Ado Lüüsi kätte andnu. Kui Jaan Joakit tarre tulli, sis lätsi minna, Karl Wärton, Ado Joakit, Johann Kallion ja ka Jaan Joakit tagga kambrede, sääl küssisi minna Jaan Joakiti käest, kas temma perremehhe linnu om warrastanu; eesmalt es kosta Jaan Joakit minno küssimisse päle middake, ent wiima ütles J. Joakit: "Se om õige, minna olle kül perremehhe linnu warrastanu nink olle neid linnu Ado Lüüsi kätte andnu."
Sel 8. Decembril wei Jaan Joakit latsi Kauksi kolimaja manno, nink sis istusi minna ja Isak Lazarus temma ree päle ja sõitse puumõtza temmaga ütten, sis ütles Jaan Joakit minnole: "Minnewa poolpäiwa waiwas Johann Kallion minno ja käskis sedda linnawargust henda päle wõtta nink üttelda, et minna ne linna Ado Lüüsi kätte olle andnu."
Haina kuhja man kõnneli Jaan Joakit -- Isak Meijer, Hans Piir ja Isak Lazaruse nink minno kuulden -- nidate: "Sedda, et minna linnu warrastanu nink Ado Lüüsi kätte olle andnu ja ka sedda, et minna Hans Piiriga keldren olle käunu wiina wargil -- om Johann Kallion minnol tunnistada käsknu; üts ei ka tõine ei olle õige."
Tunnistaja Karl Wärton andse nidate tunnistust: "Minna kuuldse sedda, kui Johan Kallioni naine ommale mehhele Johannile ütles: "Kuule, mes sinna nida kõnnelet, ja kässet Jaan Joakitil nida kõnnelda kui sinna temmale oppate; sinna wõite pea kohto kaibusse alla saddada."
Jaan Joakit andse ütskõrd Leese tallo naistele wiina, nink ütles selle küssimisse päle, kust temma sedda wiina om sanu -- nidate: "Minna wõtse perremehhe keldre wõtme, kellega minna egga kõrd keldren olle käunu, nink wõtse säält selle puddeli wiina."
Tunnistaja Isak Meijer andse nidate tunnistust: "Jaan Joakit kõnneli eespäiwa hainakuhja man nidate, et Johann Kallion om tedda minnewa poolpäiwal paljo aiga waiwanu ja om käsknu tunnistada, et Ado Lüüs om ka linnu warrastanu ja et ne temmalt warrastedu linna Ado Lüüsi kätte omma antu, nink ka sedda, et temma (Jaan Joakit) Hans Piiriga 2 kõrda keldren om käunu. Jaan Joakit ütles, et temma Ado Lüüsile mitte linnu ei olle andnu nink ei olle temma ka mitte (üts kõrdki) Hans Piiriga keldren käunu."
Tunnistaja Hans Piir tunnistas nida sammute kui Isak Meijer om tunnistanu.
Tunnistaja Isak Lazarus andse nida sammute tunnistust kui Isak Meijer om andnu.
Ado Lüüs astus kohto ette nink ütles, et Jaan Joakit om sedda linna asja ärra lubbanu tunnistada, ent sis om Johann Kallion Jaan Joakiti kohto eddetarrest ärra wälja weenu.
Jaan Joakit toodi taggasi nink kostis selle kohto een nidate: "Se ei olle mitte õige, et minna linnu olle warrastanu nink Ado Lüüsi kätte andnu, sest minna olle selleläbbi sedda wõlsi kõnnelnu, et minna Johann Kallionist pettetus ehk meelitedus sai nida kõnnelda."
Et kik tunnistaja weel mitte ei olle kohto een käunu, jääb selleperrast se assi polele.
(Päkohtomees Märt Lüüs XXX)
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Peter Treumuth XXX
" Rein Mendik XXX
Johann Kallion kaibas: "Jaan Joakit im minno linnu warrastanu, mes läbbi massina olli aetu, ilma rabbamata, ja ossast linnu kes jubba suurest luust ärra olli puhhastedu; üts kõrd kabba päle köudetu ja säljaka ärra weedu nink tõine kõrd ree päle pantu. Neid linnu ollew Ado Lüüs ärra weenu, sedda tunnistab Jaan Joakit minnole."
Jaan Joakit kostis selle Johann Kallioni kaibusse päle nidate: "Se om õige, et minna Joh. Kallioni linnu olle warrastanu, enge ne warrastedu linna olle minna Ado Lüüsi kätte andnu, ja ei olle Ado Lüüsi käest selle wasta muud tassumist ehk massu sanu, kui üts paar wanna saapid, ent neid wõtse ka Ado Lüüs minno käest ärra taggasi.
Kui Wanna Anzmõisa koggokonna nekruti Wõrron olliwa, sis warrastasi meije neid linnu."
Ado Lüüs kostis selle Johann Kallioni kaibusse kui ka Jaan Joakiti tunnistusse päle nidate: "Minna ei tija sellest Johann Kallioni linna wargussest middake, nink ei olle minna ka Jaan Joakiti käest linnu wasta wõtnu."
Tunnistaja Märt Piir (Lutteri usko) andse nidate tunnistust: "Sel 7. Decembril ütles Johann Kallion minnole Pisso kõrtsin, et temmal linnu om warrastedu, ja ne linna ollewat Jaan Joakit Ado Lüüsi kätte andnu. Kui Jaan Joakit tarre tulli, sis lätsi minna, Karl Wärton, Ado Joakit, Johann Kallion ja ka Jaan Joakit tagga kambrede, sääl küssisi minna Jaan Joakiti käest, kas temma perremehhe linnu om warrastanu; eesmalt es kosta Jaan Joakit minno küssimisse päle middake, ent wiima ütles J. Joakit: "Se om õige, minna olle kül perremehhe linnu warrastanu nink olle neid linnu Ado Lüüsi kätte andnu."
Sel 8. Decembril wei Jaan Joakit latsi Kauksi kolimaja manno, nink sis istusi minna ja Isak Lazarus temma ree päle ja sõitse puumõtza temmaga ütten, sis ütles Jaan Joakit minnole: "Minnewa poolpäiwa waiwas Johann Kallion minno ja käskis sedda linnawargust henda päle wõtta nink üttelda, et minna ne linna Ado Lüüsi kätte olle andnu."
Haina kuhja man kõnneli Jaan Joakit -- Isak Meijer, Hans Piir ja Isak Lazaruse nink minno kuulden -- nidate: "Sedda, et minna linnu warrastanu nink Ado Lüüsi kätte olle andnu ja ka sedda, et minna Hans Piiriga keldren olle käunu wiina wargil -- om Johann Kallion minnol tunnistada käsknu; üts ei ka tõine ei olle õige."
Tunnistaja Karl Wärton andse nidate tunnistust: "Minna kuuldse sedda, kui Johan Kallioni naine ommale mehhele Johannile ütles: "Kuule, mes sinna nida kõnnelet, ja kässet Jaan Joakitil nida kõnnelda kui sinna temmale oppate; sinna wõite pea kohto kaibusse alla saddada."
Jaan Joakit andse ütskõrd Leese tallo naistele wiina, nink ütles selle küssimisse päle, kust temma sedda wiina om sanu -- nidate: "Minna wõtse perremehhe keldre wõtme, kellega minna egga kõrd keldren olle käunu, nink wõtse säält selle puddeli wiina."
Tunnistaja Isak Meijer andse nidate tunnistust: "Jaan Joakit kõnneli eespäiwa hainakuhja man nidate, et Johann Kallion om tedda minnewa poolpäiwal paljo aiga waiwanu ja om käsknu tunnistada, et Ado Lüüs om ka linnu warrastanu ja et ne temmalt warrastedu linna Ado Lüüsi kätte omma antu, nink ka sedda, et temma (Jaan Joakit) Hans Piiriga 2 kõrda keldren om käunu. Jaan Joakit ütles, et temma Ado Lüüsile mitte linnu ei olle andnu nink ei olle temma ka mitte (üts kõrdki) Hans Piiriga keldren käunu."
Tunnistaja Hans Piir tunnistas nida sammute kui Isak Meijer om tunnistanu.
Tunnistaja Isak Lazarus andse nida sammute tunnistust kui Isak Meijer om andnu.
Ado Lüüs astus kohto ette nink ütles, et Jaan Joakit om sedda linna asja ärra lubbanu tunnistada, ent sis om Johann Kallion Jaan Joakiti kohto eddetarrest ärra wälja weenu.
Jaan Joakit toodi taggasi nink kostis selle kohto een nidate: "Se ei olle mitte õige, et minna linnu olle warrastanu nink Ado Lüüsi kätte andnu, sest minna olle selleläbbi sedda wõlsi kõnnelnu, et minna Johann Kallionist pettetus ehk meelitedus sai nida kõnnelda."
Et kik tunnistaja weel mitte ei olle kohto een käunu, jääb selleperrast se assi polele.
(Päkohtomees Märt Lüüs XXX)
Kohtomees Karl Wernik XXX
" Peter Treumuth XXX
" Rein Mendik XXX
