Sell 23. Aprillil s.a. Nr. 77 poolele jäänud asjus tuli ette Josep Annuk ja tunnistab, et tema ehitanud Jakob Kusikule kambrid ja wõtnud siis Jakob Kusik lakast 3 lauda akkande ja uksede peale, kus järele jäänud lauad jäänud ei tea tema.
Wallawöörmünder Gustaw Martinson tunnistab, et tema olnud juures kui Jakob ja Kustaw Kusik minewal kewadel oma warandust jaganud, ja lubanud siis Jakob Kusik material ja lauad, mis õues pojale pooleks aga mitte neid laudu, mis tunnistaja käes wõlas olnud. Tunnistus sai awaldud.
Kohus mõistis: Jakob Kusik peab oma poja Gustawile maksma Kaijo heinamaa aasta rent 70 kop. 2) sõnniku nõudmise arwab kohus tühjaks, sest et selle peale tunnistust ei ole, 3) lauade raha nõudmise arwab kohus ka tühjaks, sest tunnistuse järele ei ole Jakob Kusik nendest laudadest mitte pooled poja Gustawile lubanud, mis Gustaw Martinsoni käes wõlas oliwad, 4) hobuse raha 15 rubla peab Jakob Kusik Gustaw Kusikule ära maksma. 5) aida raha nõudmise arwab kohus ka tühjaks sest et nemad minewal kewadel on oma rehknungi teinud ja majad jaganud ja ei ole siis see rehknungi wõetud, ka on isa wana nida asemele uued ehitanud, 6) palga nõudmise arwab kohus nii sama tühjaks, sest tema ei olnud sugugi isa sulane waid ise peremees.
/: Otsus kuulutud 7. Mail 1886 Talurahwa seaduse raamatus § § 772, 773 ja 774 juhatusel. Kohtukäijad kuulutasid mõlemad, et nemad otsusega rahul ei ole ja sai neile appellatsion lubatud. :/
Peakohtumees: K. Beetso allkiri
Kohtumees: J Pender (allkiri)
Kohtumees: M Kontsa (allkiri)
Kirjutaja: allkiri mitteloetav).
Sell 23. Aprillil s.a. Nr. 77 poolele jäänud asjus tuli ette Josep Annuk ja tunnistab, et tema ehitanud Jakob Kusikule kambrid ja wõtnud siis Jakob Kusik lakast 3 lauda akkande ja uksede peale, kus järele jäänud lauad jäänud ei tea tema.
Wallawöörmünder Gustaw Martinson tunnistab, et tema olnud juures kui Jakob ja Kustaw Kusik minewal kewadel oma warandust jaganud, ja lubanud siis Jakob Kusik material ja lauad, mis õues pojale pooleks aga mitte neid laudu, mis tunnistaja käes wõlas olnud. Tunnistus sai awaldud.
Kohus mõistis: Jakob Kusik peab oma poja Gustawile maksma Kaijo heinamaa aasta rent 70 kop. 2) sõnniku nõudmise arwab kohus tühjaks, sest et selle peale tunnistust ei ole, 3) lauade raha nõudmise arwab kohus ka tühjaks, sest tunnistuse järele ei ole Jakob Kusik nendest laudadest mitte pooled poja Gustawile lubanud, mis Gustaw Martinsoni käes wõlas oliwad, 4) hobuse raha 15 rubla peab Jakob Kusik Gustaw Kusikule ära maksma. 5) aida raha nõudmise arwab kohus ka tühjaks sest et nemad minewal kewadel on oma rehknungi teinud ja majad jaganud ja ei ole siis see rehknungi wõetud, ka on isa wana nida asemele uued ehitanud, 6) palga nõudmise arwab kohus nii sama tühjaks, sest tema ei olnud sugugi isa sulane waid ise peremees.
/: Otsus kuulutud 7. Mail 1886 Talurahwa seaduse raamatus § § 772, 773 ja 774 juhatusel. Kohtukäijad kuulutasid mõlemad, et nemad otsusega rahul ei ole ja sai neile appellatsion lubatud. :/
Peakohtumees: K. Beetso allkiri
Kohtumees: J Pender (allkiri)
Kohtumees: M Kontsa (allkiri)
Kirjutaja: allkiri mitteloetav).
