Aado Lepp kaewab: Wirtsumoisa Kutser Johann Lepmann lõi mind rusigaga kolm korda Piiwarootsikõrtsu ees Maande peäl, esmalt sõimas mind lehma nussijaks, mina küsisin mis sa mind sõimad, siis ütles mulle wõtta kartsas juure mine nussi lehmasi.
Kutser Johann Lepmann ütleb: Aado Lepp sõimas mind esite, käskis Hobosid kargama minna, lõi mind kaikaga, pärast lõin teda ühe ehk kaks korda.
Aado Lepp ütleb: Mia ei ole Johann Lepmanni löönud ega sõimand.
Tunnistused on: Jaan Waher, Priidik Waher, Jaan Kaasik, Jaan Kruus, Priidik Peril, ja Mart Lompmann, Hannus Ots.
1, Jaan Waher 23 aastat wana, Lutheruse usku, 1882 Juuni kuus laual olnud tunnistab: Kutser Johann Leppmann sõimas Aado Leppa esite Lehma nussiaks, pärast sõimas kaa Aado Lepp Johann Leppmanni Hobose kargajaks, kõrtsu koias lõi Aado Lepp Johann Leppmanni kolm jkorda 1 1/2 jala pitkuse puupulgaga, wäljas lõi kaa rusigaga, pärast lõi kaa Johann Leppmann Aado Lepp kolmkorda rusigaga, siis tulid meite järele hulk inimesi kunni Karjama talo rihale
2, Priidik Waher tunnistab: Mina ei tea nende riiust midagi.
3, Jaan Kaasik 22 aastat wana Lutheruse usku 1882 Juunil laual olnud tunnistab: Kutser Johann Leppmnn kutsus Priidik Peril ölut jooma Priidik Peril ei läinud, Aado Lepp tõi 2 pudelid õlut andis Priidik Peril, Johann Lepmann ütles: Teie tullete peltiku jooma, Aado Lepp ütles: Johann Leppmannile karga oma Hobosid Wirtsu tallis, lõi kolm korda 1 jala pitkuse puupulgaga Johann Leppmanni; Johann Lepmann lõi kaa Aado Lepp kolmkorda rusigaga, ja sõimas teda Lehma nussijaks.
4, Hanilakiriku walla Eestseisja Jaan Kruus 33 aastat wana Lutheruse usku Marz s. a. laual olnud tunnistab: lööma mina ei näinud, aga seda mina kuulsin kui Johann Leppmann ütles: Aado Lepp'le kuida tohid sina minule "sina" üttelda mina olen Kreiskooli läbi õppinud mina olen Baron Leppmann, wõtta kartsas mine nussi Wirtsu arus Lehmasi, Aado Lepp aga wastas "Tõprass"
5, Priidik Perril 27 aastat wana Lutheruse usku 1882 talwe laual olnud tunnistab: Mina ei ole nende riido kuulnud ega näinud.
6, Mart Lompmann 49 aastat wana Lutheruse usku Mai 1882 laual olnud tunnistab: Aado Lepp lõi Johann Leppmanni kolmkorda kõrtsu trepi all, pärast lõi kaa rusigaga ühe korra, siis lõi kaa Johann Leppmann Aado Lepp rusigaga kolm korda, pärast aiasid inimesed meitid taga senni kui Kurjama talo õue.
7, Hannus Ots 25 aastat wana Lutheruse usku Maij kuus 1882 laual olnud tunnistab: Johann Leppmann peksis Aado Lepp kõrtsu aija ääres, mina lahutasin naad ära, ja naad läksid seält ära.
Aado Lemergas 33 aasatat wana Lutheruse usku 1882 kewade laual olnud tunnistab: Aado Lepp pakkus Priidik Peril õlut, siis ütles Johann Leppmann sina ei tohi selle Wikki Maie poija kääst õlut wõtta, Aado Lepp on Lehma nussia, muud mina ei tea, mina läksin ära.
See Protokoll on nendele ette loetud ja nemad ütlewad: Et see tõsi on.
Moistetud:
§1223 & 1259 järele 1855 Eestimaa talorahwa Sääduse Raamatus Et Johann Leppmann on sõimand ja löönud Aado Leppa maksab 3 Ro trahwi Piiwarootsi walla Laeka, ja Aado Lepp maksab 1 Ro trahwi Piiwarootsi walla laeka.
Moistetud
Aado Lepp kaewab: Wirtsumoisa Kutser Johann Lepmann lõi mind rusigaga kolm korda Piiwarootsikõrtsu ees Maande peäl, esmalt sõimas mind lehma nussijaks, mina küsisin mis sa mind sõimad, siis ütles mulle wõtta kartsas juure mine nussi lehmasi.
Kutser Johann Lepmann ütleb: Aado Lepp sõimas mind esite, käskis Hobosid kargama minna, lõi mind kaikaga, pärast lõin teda ühe ehk kaks korda.
Aado Lepp ütleb: Mia ei ole Johann Lepmanni löönud ega sõimand.
Tunnistused on: Jaan Waher, Priidik Waher, Jaan Kaasik, Jaan Kruus, Priidik Peril, ja Mart Lompmann, Hannus Ots.
1, Jaan Waher 23 aastat wana, Lutheruse usku, 1882 Juuni kuus laual olnud tunnistab: Kutser Johann Leppmann sõimas Aado Leppa esite Lehma nussiaks, pärast sõimas kaa Aado Lepp Johann Leppmanni Hobose kargajaks, kõrtsu koias lõi Aado Lepp Johann Leppmanni kolm jkorda 1 1/2 jala pitkuse puupulgaga, wäljas lõi kaa rusigaga, pärast lõi kaa Johann Leppmann Aado Lepp kolmkorda rusigaga, siis tulid meite järele hulk inimesi kunni Karjama talo rihale
2, Priidik Waher tunnistab: Mina ei tea nende riiust midagi.
3, Jaan Kaasik 22 aastat wana Lutheruse usku 1882 Juunil laual olnud tunnistab: Kutser Johann Leppmnn kutsus Priidik Peril ölut jooma Priidik Peril ei läinud, Aado Lepp tõi 2 pudelid õlut andis Priidik Peril, Johann Lepmann ütles: Teie tullete peltiku jooma, Aado Lepp ütles: Johann Leppmannile karga oma Hobosid Wirtsu tallis, lõi kolm korda 1 jala pitkuse puupulgaga Johann Leppmanni; Johann Lepmann lõi kaa Aado Lepp kolmkorda rusigaga, ja sõimas teda Lehma nussijaks.
4, Hanilakiriku walla Eestseisja Jaan Kruus 33 aastat wana Lutheruse usku Marz s. a. laual olnud tunnistab: lööma mina ei näinud, aga seda mina kuulsin kui Johann Leppmann ütles: Aado Lepp'le kuida tohid sina minule "sina" üttelda mina olen Kreiskooli läbi õppinud mina olen Baron Leppmann, wõtta kartsas mine nussi Wirtsu arus Lehmasi, Aado Lepp aga wastas "Tõprass"
5, Priidik Perril 27 aastat wana Lutheruse usku 1882 talwe laual olnud tunnistab: Mina ei ole nende riido kuulnud ega näinud.
6, Mart Lompmann 49 aastat wana Lutheruse usku Mai 1882 laual olnud tunnistab: Aado Lepp lõi Johann Leppmanni kolmkorda kõrtsu trepi all, pärast lõi kaa rusigaga ühe korra, siis lõi kaa Johann Leppmann Aado Lepp rusigaga kolm korda, pärast aiasid inimesed meitid taga senni kui Kurjama talo õue.
7, Hannus Ots 25 aastat wana Lutheruse usku Maij kuus 1882 laual olnud tunnistab: Johann Leppmann peksis Aado Lepp kõrtsu aija ääres, mina lahutasin naad ära, ja naad läksid seält ära.
Aado Lemergas 33 aasatat wana Lutheruse usku 1882 kewade laual olnud tunnistab: Aado Lepp pakkus Priidik Peril õlut, siis ütles Johann Leppmann sina ei tohi selle Wikki Maie poija kääst õlut wõtta, Aado Lepp on Lehma nussia, muud mina ei tea, mina läksin ära.
See Protokoll on nendele ette loetud ja nemad ütlewad: Et see tõsi on.
Moistetud:
§1223 & 1259 järele 1855 Eestimaa talorahwa Sääduse Raamatus Et Johann Leppmann on sõimand ja löönud Aado Leppa maksab 3 Ro trahwi Piiwarootsi walla Laeka, ja Aado Lepp maksab 1 Ro trahwi Piiwarootsi walla laeka.
Moistetud
