Widrik Päär kaebab Tõnu Epler peale, see olla teda teutanud öeldes, et tema (Widrik Päär) olla Tõnu Epleri hobused ära warastanud ehk nõuks olnud warguse juures; palub teda selle eest trahwida.Tõnu Epler kostab kaebtuse peale, et minewal sügisel warastatud tema hobune ära; nüüd umbes nelja nädala eest tulnuwad kaks tundmata meest ühel õhtul hobusega tema poolemehe Widrik Pääru juure, tema küsinud Widrik Pääru naese käest, mis mehed need on; Widrik Pääru naene üttelnud, et need on Sarre walla poisid ja on Jõe walda kosja tulnud. Warsti peale selle läinud nemad minema ja nendega ühes läinud Widrik Päär; kohe peale selle tulnud nüüd Josep Oja üttelnud tema poja Jakobile, et Widrik Päär ja kaks wõerast meest olla metsas ja ajada seal ei tea mis sala juttu. Tema läinud siis oma pojaga metsa ja kuulnud kui Widrik Päär nende meestega järgmiselt rääkinud:,, See asi peab niisama hästi korda minema, nagu ta mullu läks; Tema seisab seal ukse ees aadikus, aga ma lasen ta wana lauta wiija, ta on minu kammitsaga kammitsas, aga see kammits on niisama nagu mullu." Selle peale üttelnuwad need wõerad mehed:,, Sest ei ole wiga, küll kammits saab lahti tehtud."
Et nüüd tema (Epleri) hobune aadikus olnud ja Widrik Pääru kammitsaga kinni, ja minewal aastal tema hobune laudast ära warastud, siis märganud tema kohe, et se just tema kohta käib, ja olla küll selle juttu peale tema Widrik Päärule üttelnud: ,, Ah sa kuradi waras minewal aastal wiisid minu hobuse ära ja nüüd tahad jälle wiija."
Widrik Päär ütleb, et tema ei ole siis sugugi kodu olnud, kui need mehed tema juures majas käinuwad, tema olnud metsas hagu raijumas, need mehed tulnuwad siis teed mööda, mis sealt mööda wiib kui tema hagu raidunud ja üttelnuwad temale:,, mis sa seal pühapääw hagu raijud, tule näita meile teed Küttiwäljale." tema läinud nüüd teed näitama ja küsinuwad siis weel need mehed, kellest üks Saare walla mees olla ja tema tundnud, aga nime ei tea:,, Kas sull oma hobune weel alles on hakkame wahetama" Tema üttelnud selle peale, mis ma niisuguse hobusega teen, sell istu alati seljas muidu warrastatakse ära, niisama nagu Tõnu Epleri hobune minewal aastal ehk küll naad kamitsas olid muud tema ei tea.
Kohus mõistis: On Tõnu Epler Widrik Pääru hobuse wargaks sõimanud, ilma et ta seda jõuab tõeks teha, siis istub ta selle teutuse trahwiks 24 tundi kogukonna wangis kinni.
(: Otsus kuulutud 8. Oktoobril 1886 Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel.) Tõnu Epler kuulutas, et tema otsusega rahul ei ole sai Temale appellatsion lubatud.
Kohtumees: J Pender (allkiri)
Kohtumees: Kustaw Eeres xxx
Kohtumees: M. Konsa (allkiri)
Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).
Widrik Päär kaebab Tõnu Epler peale, see olla teda teutanud öeldes, et tema (Widrik Päär) olla Tõnu Epleri hobused ära warastanud ehk nõuks olnud warguse juures; palub teda selle eest trahwida.Tõnu Epler kostab kaebtuse peale, et minewal sügisel warastatud tema hobune ära; nüüd umbes nelja nädala eest tulnuwad kaks tundmata meest ühel õhtul hobusega tema poolemehe Widrik Pääru juure, tema küsinud Widrik Pääru naese käest, mis mehed need on; Widrik Pääru naene üttelnud, et need on Sarre walla poisid ja on Jõe walda kosja tulnud. Warsti peale selle läinud nemad minema ja nendega ühes läinud Widrik Päär; kohe peale selle tulnud nüüd Josep Oja üttelnud tema poja Jakobile, et Widrik Päär ja kaks wõerast meest olla metsas ja ajada seal ei tea mis sala juttu. Tema läinud siis oma pojaga metsa ja kuulnud kui Widrik Päär nende meestega järgmiselt rääkinud:,, See asi peab niisama hästi korda minema, nagu ta mullu läks; Tema seisab seal ukse ees aadikus, aga ma lasen ta wana lauta wiija, ta on minu kammitsaga kammitsas, aga see kammits on niisama nagu mullu." Selle peale üttelnuwad need wõerad mehed:,, Sest ei ole wiga, küll kammits saab lahti tehtud."
Et nüüd tema (Epleri) hobune aadikus olnud ja Widrik Pääru kammitsaga kinni, ja minewal aastal tema hobune laudast ära warastud, siis märganud tema kohe, et se just tema kohta käib, ja olla küll selle juttu peale tema Widrik Päärule üttelnud: ,, Ah sa kuradi waras minewal aastal wiisid minu hobuse ära ja nüüd tahad jälle wiija."
Widrik Päär ütleb, et tema ei ole siis sugugi kodu olnud, kui need mehed tema juures majas käinuwad, tema olnud metsas hagu raijumas, need mehed tulnuwad siis teed mööda, mis sealt mööda wiib kui tema hagu raidunud ja üttelnuwad temale:,, mis sa seal pühapääw hagu raijud, tule näita meile teed Küttiwäljale." tema läinud nüüd teed näitama ja küsinuwad siis weel need mehed, kellest üks Saare walla mees olla ja tema tundnud, aga nime ei tea:,, Kas sull oma hobune weel alles on hakkame wahetama" Tema üttelnud selle peale, mis ma niisuguse hobusega teen, sell istu alati seljas muidu warrastatakse ära, niisama nagu Tõnu Epleri hobune minewal aastal ehk küll naad kamitsas olid muud tema ei tea.
Kohus mõistis: On Tõnu Epler Widrik Pääru hobuse wargaks sõimanud, ilma et ta seda jõuab tõeks teha, siis istub ta selle teutuse trahwiks 24 tundi kogukonna wangis kinni.
(: Otsus kuulutud 8. Oktoobril 1886 Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel.) Tõnu Epler kuulutas, et tema otsusega rahul ei ole sai Temale appellatsion lubatud.
Kohtumees: J Pender (allkiri)
Kohtumees: Kustaw Eeres xxx
Kohtumees: M. Konsa (allkiri)
Kirjutaja: (allkiri mitteloetav).
