Karel Puusepp kaebab peremehe Gustaw Elken peale, tema isa elanud Gustaw Elkeni maa peal ja olnud temal seal maa peal üks saun, nelja aasta eest surnud isa ära ja elanud tema siis weel kaks aastad peale isa surma, selle sauna sees, siis läinuwad ära teise kohta elama. Tema isal olnud selle sauna ümber aed tehtud. Detsembri kuul 1886 läinud tema nüüd hobuse ja reega ja pannud sealt sauna ümbert lattdid peale ja tahtnud ära wiija, Gustaw Elken tulnud aga ja riisunud tema käest hobuse ära; nõuab nüüd selle riisumise eest 10 rubla. Gustaw Elken kostab kaebtuse peale, et tema olla küll Karel Puuseppa hobuse pantinud, kui see tema õue pealt, latta warastama tulnud ja wiinud hobuse ja ree walla wanema juure kinni, kust Karel Puusepp neid samal päwal kätte saanud, see saun ja aed ei ole mitte Karel Puuseppa isa oma olnud, waid tema (Elkeni) olla selle talo kohas kus peal see saun ja aed seisab ühes kõige hoonetega ja aedadega ostnud; nõuab Karel Puuseppa käest kinniwõtmise trahwi 1 rubla ja latti koorma eest, mis Karel Puusepp ära warastada tahtis 3 rubla.
Kohus mõistis: Karel Puuseppa kaebtuse Gustaw Elkeni peale tühjaks, sest kui need lattid ka Karel Puuseppa omad olid, oleks ta ikka pidanud peremehe käest, kelle maa peal nad seisiwad, ärawiimiseks luba küsima, ka on Hans Puuseppal weel teisi pärandajaid, selle pärast ei tohtinud Karel Puusep neid lattisid üksi omale wõtta. Kinniwõtmise trahwi maksab Karel Puusepp Gustaw Elkenile 50 kop.8 pääwa aja sees ära. (: Otsus kuulutud 7. Januaril 1887 Talurahwa seaduseraamatu §.§. 772, 773 ja 774 juhatusel.:)
peakohtumees: K Beetso (allkiri)
Kohtumees: K Wisser xxx
Kohtumees: M Konsa (allkiri)
Kirjutaja: (allkiri mitteloetav ).
Karel Puusepp kaebab peremehe Gustaw Elken peale, tema isa elanud Gustaw Elkeni maa peal ja olnud temal seal maa peal üks saun, nelja aasta eest surnud isa ära ja elanud tema siis weel kaks aastad peale isa surma, selle sauna sees, siis läinuwad ära teise kohta elama. Tema isal olnud selle sauna ümber aed tehtud. Detsembri kuul 1886 läinud tema nüüd hobuse ja reega ja pannud sealt sauna ümbert lattdid peale ja tahtnud ära wiija, Gustaw Elken tulnud aga ja riisunud tema käest hobuse ära; nõuab nüüd selle riisumise eest 10 rubla. Gustaw Elken kostab kaebtuse peale, et tema olla küll Karel Puuseppa hobuse pantinud, kui see tema õue pealt, latta warastama tulnud ja wiinud hobuse ja ree walla wanema juure kinni, kust Karel Puusepp neid samal päwal kätte saanud, see saun ja aed ei ole mitte Karel Puuseppa isa oma olnud, waid tema (Elkeni) olla selle talo kohas kus peal see saun ja aed seisab ühes kõige hoonetega ja aedadega ostnud; nõuab Karel Puuseppa käest kinniwõtmise trahwi 1 rubla ja latti koorma eest, mis Karel Puusepp ära warastada tahtis 3 rubla.
Kohus mõistis: Karel Puuseppa kaebtuse Gustaw Elkeni peale tühjaks, sest kui need lattid ka Karel Puuseppa omad olid, oleks ta ikka pidanud peremehe käest, kelle maa peal nad seisiwad, ärawiimiseks luba küsima, ka on Hans Puuseppal weel teisi pärandajaid, selle pärast ei tohtinud Karel Puusep neid lattisid üksi omale wõtta. Kinniwõtmise trahwi maksab Karel Puusepp Gustaw Elkenile 50 kop.8 pääwa aja sees ära. (: Otsus kuulutud 7. Januaril 1887 Talurahwa seaduseraamatu §.§. 772, 773 ja 774 juhatusel.:)
peakohtumees: K Beetso (allkiri)
Kohtumees: K Wisser xxx
Kohtumees: M Konsa (allkiri)
Kirjutaja: (allkiri mitteloetav ).
