Gustaw Puusep kaebab Saare mõisa metsa wahi Hans  Nõmmeots peale, ja olla tema käest Webruari kuul s.a. Jõe mõisa maa peal kerwe ära riisunud, temale süiks andes et olla ühe  kangi metsast raidunud, tema ei ole aga mitte seda kangi raidunud jala pealt, waid palgi metsast ühe pan oksa küljest; metsa waht wõtnud 12. Webruaril s.a. tema kirwe ära, nõuab nüüd iga töö päwa eest 12 Webruarist saadik Tõnise pääwani 1 rubla, sest kerwes olla tema  põld ja Tema oleks seda teeninud.

Metsawaht Hans Nõmmeots kostab kaebtuse peale, et tema olla ise näinud, kui Gustaw Puusepp puu maha raidunud  kangiks, läinud siis ja wõtnud Gustaw Puuseppa käest kirwe ära. See  maha raiutud puu olnud kolm tolli jäme. Tema wiinud selle kirwe metsawalitseja juure ja pannud senna Tuppa ilma et oleks saanud kohe metsa walitseja kätte äraanda ja läinuwad siis jälle metsa, pärast tahtnud seda kirwest sealt metswalitseja   kätte ära anda, olnud aga kirwes sealt metsa walitseja toast ära warastatud, ja praegu teadmata , kes on warastanud. Tunnistust ei ole temal selle  peale, et Gustaw Puusepp on puu maha raidunud.

Kohus mõistis: Et Hans Nõmmeots peab Gustaw Puuseppale kerwe eest 75 kop. 8 päwa aja sees ära maksma, sest et tal kerwest kätte anda ei ole,  puu maha raidumise eest wõib aga metsawalitsus kaebata.

(: Otsus kuulutud 15. Aprillil 1887 ja rahul oldud:).

                                                                                           peakohtumees: K Beetso (allkiri)

                                                                                           Kohtumees: J. Pender (allkiri) 

                                                                                           Kohtumees; M. Konsa (allkiri)

                                                                                           Kirjutaja:(allkiri mitteloetaw).