Piwarootsist Tõnis Leo, rewisioni kirja järel 85 a. w. tallitaja ligi olemisel ja nõul, kaebab, et temal tema naesega leiba ega peawarju enam saada ei olla. Tema poeg, Piwarootsi Uuetoa koha rentnik Jaan Leo surnud kewade 1887 ära ja Jaani naene, kellel oma mehega lapsi pole olnud, jäänud järele; niisamuti on ka surijast loomi ja kraami järele jäänud, mis tallitaja poolt järele waadatud ja kirja pandud saanud. Lesk perenaese wend Madis Pihelgas, kes see aasta seda kohta pidada, ei lubada neile wanadele talweks enam leiba anda. Madisel omal ei olla selle koha peale, peale ühe hobuse, mingit sugust kraami tuua olnud ning seega Jaan Leost järele jäänud looma ja kraamiga seda kohta pidada. Madis keinud enne seda omal wäljas raha tööl ja talwe päiwel olnud seal kortsis.
Madis Pihelgas, poismees, Wattlast pärit, ütleb, et tema neile wanadele leiba ei saada andma ja tahab seda Jaan Leost järele jäänud kraami ära pärida, et tem olla Jaan Leo peremehe pales omast taskust selle koha peale 100 Ro raha ära kulutanud ja tüdrukul olla mitme aastane palk saamata. Tunnistust wõla üle ei olla.
Ann Leo, Jaani lesk, ütleb, et temal 12 Ro kaasa raha olnud, kui ta mehele saanud.
Mõistetud: Eestimaa talu rahwa sead. § 1063 järel ei wõi Madis Pihelgas oma õe lesk Ann Leoga mitte seda Jaan Leost järele jäänud wara pärida, waid päranduse jätja ligemad omaksed, nii kui nimelt tema wanemad, ja lesk pärib oma kaasa toodud waranduse 12 Ro kahe wõrra tagasi. Et Madis Pihelgas Jaan Leo wõlgasi maksnud ehk tem ette kulutanud oleks ja et tüdrukul mitme aastane palk saamata on, selleks puuduwad tõendajad tunnistused. Peale selle annab Madis weel neile wanadele selle talwise ülespidamise, et ta nende päritawa kraamiga seda kohta see aasta pidanud.
Madis Pihelgas ei olnud rahul. Appelation 18 Sept 87
Moistnud.
Protocoll Kihelkonna kohtu saadetud 27. Oktbr. 87
Piwarootsist Tõnis Leo, rewisioni kirja järel 85 a. w. tallitaja ligi olemisel ja nõul, kaebab, et temal tema naesega leiba ega peawarju enam saada ei olla. Tema poeg, Piwarootsi Uuetoa koha rentnik Jaan Leo surnud kewade 1887 ära ja Jaani naene, kellel oma mehega lapsi pole olnud, jäänud järele; niisamuti on ka surijast loomi ja kraami järele jäänud, mis tallitaja poolt järele waadatud ja kirja pandud saanud. Lesk perenaese wend Madis Pihelgas, kes see aasta seda kohta pidada, ei lubada neile wanadele talweks enam leiba anda. Madisel omal ei olla selle koha peale, peale ühe hobuse, mingit sugust kraami tuua olnud ning seega Jaan Leost järele jäänud looma ja kraamiga seda kohta pidada. Madis keinud enne seda omal wäljas raha tööl ja talwe päiwel olnud seal kortsis.
Madis Pihelgas, poismees, Wattlast pärit, ütleb, et tema neile wanadele leiba ei saada andma ja tahab seda Jaan Leost järele jäänud kraami ära pärida, et tem olla Jaan Leo peremehe pales omast taskust selle koha peale 100 Ro raha ära kulutanud ja tüdrukul olla mitme aastane palk saamata. Tunnistust wõla üle ei olla.
Ann Leo, Jaani lesk, ütleb, et temal 12 Ro kaasa raha olnud, kui ta mehele saanud.
Mõistetud: Eestimaa talu rahwa sead. § 1063 järel ei wõi Madis Pihelgas oma õe lesk Ann Leoga mitte seda Jaan Leost järele jäänud wara pärida, waid päranduse jätja ligemad omaksed, nii kui nimelt tema wanemad, ja lesk pärib oma kaasa toodud waranduse 12 Ro kahe wõrra tagasi. Et Madis Pihelgas Jaan Leo wõlgasi maksnud ehk tem ette kulutanud oleks ja et tüdrukul mitme aastane palk saamata on, selleks puuduwad tõendajad tunnistused. Peale selle annab Madis weel neile wanadele selle talwise ülespidamise, et ta nende päritawa kraamiga seda kohta see aasta pidanud.
Madis Pihelgas ei olnud rahul. Appelation 18 Sept 87
Moistnud.
Protocoll Kihelkonna kohtu saadetud 27. Oktbr. 87
