20. Oktbr. s. a. Jaan Walsberg, Paatsalust, kaebab, et temal sui 2 siga ühest karusest suitsu karwa koerast kistud saanud, mis Warblast Mart Taalsoni jagu koera peab olnud olema. Esimine surnud juba 9 pääwa ja teine nelja nädala pärast ära. Sead olnud 2 1/2 - 3 aastad wana ja arwab oma kahju 30 rbl. olla
Mari Walsberg, Jaani naene, räägib, et Liiso Wiro selle pääwa homingu, kui nende sead pitka karwaga hallist suitsu karwa koerast kistud saanud, Mart Taalsoni koera, mis niisugune olla, küla poolt näinud Russinowi poe poole minewat. Mart Taalsoni juure minnes selle samma pääwa õhtul, olnud tema koer juba kodus kinni. Koer olnud ka pääwa Taalsoni oma ütlemise järel lahti.
Jaan Walsberg ütleb, et tema teise pääwa homingu tallitaja abimehega Mart Welterbergiga Taalsoni juure koera waatama läinud, aga olnud öösi juba maha löödud ja maha maetud.
Priidik Bransmann, 27 a. w. Luteruse usku, Septembri kuul 1887 laual olnud, tunnistab, et sellsamal sigade kiskumise pääwal üks pitka näbara karwaga suitsu karwa wäike koer tema õues tema juure kassi kallale jooksnud, nenda et ta sirbi lööga seda lüia saanud. Tema ei olla seda koera mitte tunnud.
3. Now. s. a. Mart Taalson ütleb, et tema warsti peale seda Walsbergi juures siga waatamas keinud ja siga olnud juba siis haige, aga mitte hullus tõbed ja ei olla kuskil kiskumise armi näha olnud ning surnud üheksa pääwa pärast ära räägitawast kiskumise pääwast arwates. Tema ei olla mitte aru saanud, et ta koer hull oleks olnud, aga Mari Walsbergi jutu peale löönud ta koera maha, et need sead tõeste tema koerast olla kistud saanud ja Aadu Erkmann seda koera olla näinud ja ära tunnud, kui Mari Walsberg teda taga ajanud. Kui keegi tõeste tunnistada teada, et tema koer hull on olnud ja neid sigu kiskunud, siis pidada tema ehk seda wastama.
Aadu Erkmann, tallitaja abimees, Uue-Warblast, tunnistab, et tema mitte näinud ei ole, et Mari Walsberg Taalsoni koera taga oleks ajanud. Tema näinud sel pääwal külll kaks karjast kahe koeraga Kulluka jõe ääres, aga ei olla neid koeri tähele pannud.
17. Now. s. a. Mart Welterberg, Paatsalu abimees, tunnistab, et emis siga, arwata 7 Ro. wäärt, ennem ära surnud, kelle haigust tema mitte näinud ei olla. Teist, orikas siga, arwata 8 Ro hinnaline, keinud tema haiguse ajal waatamas: Lõuad olnud wahtud ja werised, nühkinud mööda seina ja kiununud. Järgmisel pääwal surnud ära. Kiskumise järel teise pääwa keinud ta Taalsoni juures, aga koer olnud juba surmatud ja maha maetud.
1. Tets. s. a. Liiso Wiro, 38 a. w. Luteruse usku, Juuni kuul s. a. laual olnud, tunnistab, et Mart Taalsoni koer Jaan Walsbergi sigade kiskumise pääwal kottu poolt tulles neilt mööda Russinowi poe poole läinud, suu olnud lahti, keda tema kohe arwanud hullu olewad. Muud tema ei teada.
Miina Lamberg 24 a. w. Luteruse usku, Septembri kuul 1887 laual olnud, tunnistab, et tema selpääwal sigade karjumise ja koera hagudlemise oma õue kuulnud, aga koera näinud ei olla.
Mõistetud: Mart Taalson maksab Jaan Walsbergile 15 Ro sigade ette sellest põhjust wõttes, et seda moodi koer tunnistuste järel selajal seal ümber on jooksnud ja kodus kohe ära hukatud on saanud ilma waatama tulemist ootamatta.
Mart Taalson ei olnud rahul
Appellation antud 1. Tetsembril 1887
Mõistnud
Protocoll Kihelkonna kohtu saadetud 15. Tets. 1887
20. Oktbr. s. a. Jaan Walsberg, Paatsalust, kaebab, et temal sui 2 siga ühest karusest suitsu karwa koerast kistud saanud, mis Warblast Mart Taalsoni jagu koera peab olnud olema. Esimine surnud juba 9 pääwa ja teine nelja nädala pärast ära. Sead olnud 2 1/2 - 3 aastad wana ja arwab oma kahju 30 rbl. olla
Mari Walsberg, Jaani naene, räägib, et Liiso Wiro selle pääwa homingu, kui nende sead pitka karwaga hallist suitsu karwa koerast kistud saanud, Mart Taalsoni koera, mis niisugune olla, küla poolt näinud Russinowi poe poole minewat. Mart Taalsoni juure minnes selle samma pääwa õhtul, olnud tema koer juba kodus kinni. Koer olnud ka pääwa Taalsoni oma ütlemise järel lahti.
Jaan Walsberg ütleb, et tema teise pääwa homingu tallitaja abimehega Mart Welterbergiga Taalsoni juure koera waatama läinud, aga olnud öösi juba maha löödud ja maha maetud.
Priidik Bransmann, 27 a. w. Luteruse usku, Septembri kuul 1887 laual olnud, tunnistab, et sellsamal sigade kiskumise pääwal üks pitka näbara karwaga suitsu karwa wäike koer tema õues tema juure kassi kallale jooksnud, nenda et ta sirbi lööga seda lüia saanud. Tema ei olla seda koera mitte tunnud.
3. Now. s. a. Mart Taalson ütleb, et tema warsti peale seda Walsbergi juures siga waatamas keinud ja siga olnud juba siis haige, aga mitte hullus tõbed ja ei olla kuskil kiskumise armi näha olnud ning surnud üheksa pääwa pärast ära räägitawast kiskumise pääwast arwates. Tema ei olla mitte aru saanud, et ta koer hull oleks olnud, aga Mari Walsbergi jutu peale löönud ta koera maha, et need sead tõeste tema koerast olla kistud saanud ja Aadu Erkmann seda koera olla näinud ja ära tunnud, kui Mari Walsberg teda taga ajanud. Kui keegi tõeste tunnistada teada, et tema koer hull on olnud ja neid sigu kiskunud, siis pidada tema ehk seda wastama.
Aadu Erkmann, tallitaja abimees, Uue-Warblast, tunnistab, et tema mitte näinud ei ole, et Mari Walsberg Taalsoni koera taga oleks ajanud. Tema näinud sel pääwal külll kaks karjast kahe koeraga Kulluka jõe ääres, aga ei olla neid koeri tähele pannud.
17. Now. s. a. Mart Welterberg, Paatsalu abimees, tunnistab, et emis siga, arwata 7 Ro. wäärt, ennem ära surnud, kelle haigust tema mitte näinud ei olla. Teist, orikas siga, arwata 8 Ro hinnaline, keinud tema haiguse ajal waatamas: Lõuad olnud wahtud ja werised, nühkinud mööda seina ja kiununud. Järgmisel pääwal surnud ära. Kiskumise järel teise pääwa keinud ta Taalsoni juures, aga koer olnud juba surmatud ja maha maetud.
1. Tets. s. a. Liiso Wiro, 38 a. w. Luteruse usku, Juuni kuul s. a. laual olnud, tunnistab, et Mart Taalsoni koer Jaan Walsbergi sigade kiskumise pääwal kottu poolt tulles neilt mööda Russinowi poe poole läinud, suu olnud lahti, keda tema kohe arwanud hullu olewad. Muud tema ei teada.
Miina Lamberg 24 a. w. Luteruse usku, Septembri kuul 1887 laual olnud, tunnistab, et tema selpääwal sigade karjumise ja koera hagudlemise oma õue kuulnud, aga koera näinud ei olla.
Mõistetud: Mart Taalson maksab Jaan Walsbergile 15 Ro sigade ette sellest põhjust wõttes, et seda moodi koer tunnistuste järel selajal seal ümber on jooksnud ja kodus kohe ära hukatud on saanud ilma waatama tulemist ootamatta.
Mart Taalson ei olnud rahul
Appellation antud 1. Tetsembril 1887
Mõistnud
Protocoll Kihelkonna kohtu saadetud 15. Tets. 1887
