23. Aug 88. Jaan Krumkamm, Wana Warblast, päralt, kaebab et Mihkel Kussmann 14. Aug. s. a. Aagi kõrtsus nuaga teda aawanud ja kalewist pinsaki, willase kamsuli ja särgi nuaga mitmest kohast ära lõhkunud. Tunnistajad olla Mihkel Landmann, Madis Elwelt ja Jaan Krimm.
Tähen. Käe sees on kaks nua aawa ja riided mitmest kohast lõhutud.
6. Sept. 88 Mihkel Kussmann, Wana-Warblast päralt, 21 a. wana, ütleb, et tema Jaan Krumkammile kedagi teinud ei olla. Ta saanud ise Krummkammi käest õues aha hirrega lüia. Õuest jooksnud ta tuppa ja saanud leti ääres weel kaikaga, aga ei olla aru saanud, kes teda löönud. Seal jooksnud ta üle leti kõrtsumehe juure ja mitme mehel olnud kõrtsu tuas kaikad käes nagu nimelt: Jaan Krimm, Aadu Wessenberg, Peeter Weltmann ja Mihkel Landmann.
Mihkel Landmann, 29 a. w. Luteruse usku, Aprilli kuul 1888 laual olnud, Wana Warblast parit, tunnistab, et Mihkel Kussmann õues Jaan Krumkammiga Mari Kipermanni wankri juures pahaseks saanud ja ütelnud:"Ma su tapan" Jaan Krumkamm jooksnud ees ja Kussmann taga järel kõrtsu tuppa. Kui tema ka tuppa järele läinud, olnud Krumkamm juba aawatud. Kussmann läinud teine poole leti ja ähwardanud weel Krumkammi tappa ja teda, Landmanni, põletada.
Madis Elwelt, 31 a. w. Luteruse usku, Aprilli kuul 1888 laual olnud, tunnistab, et Krumkamm ees ja Kussmann taga järel õuest tuppa jooksnud ja leti ääres nurkas lõhkunud Kussmann Krumkammi riided ära ja hawanud Krumkammi, nenda et sellel rohkeste werd jooksnud ja peale selle ära nõrkenud. Taga pool leti ahwardanud Kussmann weel Krumkammi tappa ja Mihkel Landmanni põletada, sest et Landmann teda kinni siduda käskinud. Se olnud umbes kella 10ne aeg. See peale pandud letiuksed kinni ja Kussmann jäänud leti taha.
Jaan Krimm, 26 a. w. Õigetusku, Aprilli kuul 1888 laual olnud, Uue-Warblast pärit, tunnistab, et Krumkamm ees ja Kussmann taga järel õuest tuppa jooksnud ja Kussmanni leti ääres nuaga Krumkammi lõhkunud ja sealt üle leti taha poole läinud, kust ta kõrtsmiku härja karaga (piitsaga) korra weel Mihkel Landmanni ja tumm Jaan Walsbergi üle leti löönud. Kui Kussmann üle leti läinud, siis löönud Aadu Wessenberg teda, Kussmanni, ühe korra kaikaga. Tema omal, Krimmil, ei olla mitte kaigast käes olnud.
4. Oktbr. 88 Kõrtsmik Juhan Koppelmann räägib, et Kussmann ees teised taga järel tuppa tulnud ja Kussmann leti ääres kaigastega peksa saanud. Kussmann ei olla seal nuaga midagi teinud waid, saanud ise peksa. See peale saanud Kussmann eest ära taha poole leti jooksta. Mitmed löönud weel kaigastega üle leti Kussmanni: Aadu Wessenbergi ta lööjatest üksi aru saanud.
Jaan Romann 34 a. w. Luteruse usku, Februari kuul 1888 laual olnud, Paatsalust pärit, tunnistab, Tema olnud kõrtsu taga tuas. Kui eestuas kära olnud, läinud tema leti taha, kus Kussmann ka üle leti tulnud. Tema ei olla kaigaste löömisest arusaanud. See peale pandud leti uksed kinni.
Mihkel Romann, 32 a. w. Luteruse usku, Februari kuul 1888 laual olnud, tunnistab just niisamuti, kui tema wend Jaan. Kõrtsmik olnud ka joobnud.
Peeter Weltmann, 22 a. w. Luteruse usku, Aprilli kuul 1888 laual olnud Uue-Warblast parit, tunnistab, et Krumkamm ees ja Kussmann taga järel õuest tuppa jooksnud. Tema olnud kojas. Kui ka tema tuppa läinud, olnud Krumkammi käsi juba werine ja läinud kingissepa Madis Elwelti tuppa Kussmann läinud teine poole leti ja löönud sealt Mihkel Landmanni ja lubanud Krumkammi tappa ja Landmanni põletada.
Tema ei olla aru saanud, et kellegil kaikad käes oleks olnud. Ka tema omal ei olla olnud.
Tüdruk Mari Kipermann 23 a. w. Luteruse usku, Mai kuul 1888 laual olnud, Wana-Warblast pärit, tunnistab, Tema olnud õues oma hobuse juures, kus ka Krumkamm enne ja Kussmann taga järel tulnud. Pärast olnud ka teisi juure tulnud kellede seltsis warssi kära sündinud ja seltsis kõrtsu tuppa läinud. Tema ei olla MIh. Kussmanni suust ähwardamise sanu kuulnud.
Tähen. Mih. Kussmann on käes olewal 1888 a. loosi alune kommisioni ette astujamees.
Mõistetud: See asi tuleb kohalise Politsei kohtu ülekuulamise alla edasi anda.
Moistnud
Protocoll Politsei kohtu antud 11. Oktb. 88
Kriminal asi ei seisa walla kohtu ees üle kuulamise all.
23. Aug 88. Jaan Krumkamm, Wana Warblast, päralt, kaebab et Mihkel Kussmann 14. Aug. s. a. Aagi kõrtsus nuaga teda aawanud ja kalewist pinsaki, willase kamsuli ja särgi nuaga mitmest kohast ära lõhkunud. Tunnistajad olla Mihkel Landmann, Madis Elwelt ja Jaan Krimm.
Tähen. Käe sees on kaks nua aawa ja riided mitmest kohast lõhutud.
6. Sept. 88 Mihkel Kussmann, Wana-Warblast päralt, 21 a. wana, ütleb, et tema Jaan Krumkammile kedagi teinud ei olla. Ta saanud ise Krummkammi käest õues aha hirrega lüia. Õuest jooksnud ta tuppa ja saanud leti ääres weel kaikaga, aga ei olla aru saanud, kes teda löönud. Seal jooksnud ta üle leti kõrtsumehe juure ja mitme mehel olnud kõrtsu tuas kaikad käes nagu nimelt: Jaan Krimm, Aadu Wessenberg, Peeter Weltmann ja Mihkel Landmann.
Mihkel Landmann, 29 a. w. Luteruse usku, Aprilli kuul 1888 laual olnud, Wana Warblast parit, tunnistab, et Mihkel Kussmann õues Jaan Krumkammiga Mari Kipermanni wankri juures pahaseks saanud ja ütelnud:"Ma su tapan" Jaan Krumkamm jooksnud ees ja Kussmann taga järel kõrtsu tuppa. Kui tema ka tuppa järele läinud, olnud Krumkamm juba aawatud. Kussmann läinud teine poole leti ja ähwardanud weel Krumkammi tappa ja teda, Landmanni, põletada.
Madis Elwelt, 31 a. w. Luteruse usku, Aprilli kuul 1888 laual olnud, tunnistab, et Krumkamm ees ja Kussmann taga järel õuest tuppa jooksnud ja leti ääres nurkas lõhkunud Kussmann Krumkammi riided ära ja hawanud Krumkammi, nenda et sellel rohkeste werd jooksnud ja peale selle ära nõrkenud. Taga pool leti ahwardanud Kussmann weel Krumkammi tappa ja Mihkel Landmanni põletada, sest et Landmann teda kinni siduda käskinud. Se olnud umbes kella 10ne aeg. See peale pandud letiuksed kinni ja Kussmann jäänud leti taha.
Jaan Krimm, 26 a. w. Õigetusku, Aprilli kuul 1888 laual olnud, Uue-Warblast pärit, tunnistab, et Krumkamm ees ja Kussmann taga järel õuest tuppa jooksnud ja Kussmanni leti ääres nuaga Krumkammi lõhkunud ja sealt üle leti taha poole läinud, kust ta kõrtsmiku härja karaga (piitsaga) korra weel Mihkel Landmanni ja tumm Jaan Walsbergi üle leti löönud. Kui Kussmann üle leti läinud, siis löönud Aadu Wessenberg teda, Kussmanni, ühe korra kaikaga. Tema omal, Krimmil, ei olla mitte kaigast käes olnud.
4. Oktbr. 88 Kõrtsmik Juhan Koppelmann räägib, et Kussmann ees teised taga järel tuppa tulnud ja Kussmann leti ääres kaigastega peksa saanud. Kussmann ei olla seal nuaga midagi teinud waid, saanud ise peksa. See peale saanud Kussmann eest ära taha poole leti jooksta. Mitmed löönud weel kaigastega üle leti Kussmanni: Aadu Wessenbergi ta lööjatest üksi aru saanud.
Jaan Romann 34 a. w. Luteruse usku, Februari kuul 1888 laual olnud, Paatsalust pärit, tunnistab, Tema olnud kõrtsu taga tuas. Kui eestuas kära olnud, läinud tema leti taha, kus Kussmann ka üle leti tulnud. Tema ei olla kaigaste löömisest arusaanud. See peale pandud leti uksed kinni.
Mihkel Romann, 32 a. w. Luteruse usku, Februari kuul 1888 laual olnud, tunnistab just niisamuti, kui tema wend Jaan. Kõrtsmik olnud ka joobnud.
Peeter Weltmann, 22 a. w. Luteruse usku, Aprilli kuul 1888 laual olnud Uue-Warblast parit, tunnistab, et Krumkamm ees ja Kussmann taga järel õuest tuppa jooksnud. Tema olnud kojas. Kui ka tema tuppa läinud, olnud Krumkammi käsi juba werine ja läinud kingissepa Madis Elwelti tuppa Kussmann läinud teine poole leti ja löönud sealt Mihkel Landmanni ja lubanud Krumkammi tappa ja Landmanni põletada.
Tema ei olla aru saanud, et kellegil kaikad käes oleks olnud. Ka tema omal ei olla olnud.
Tüdruk Mari Kipermann 23 a. w. Luteruse usku, Mai kuul 1888 laual olnud, Wana-Warblast pärit, tunnistab, Tema olnud õues oma hobuse juures, kus ka Krumkamm enne ja Kussmann taga järel tulnud. Pärast olnud ka teisi juure tulnud kellede seltsis warssi kära sündinud ja seltsis kõrtsu tuppa läinud. Tema ei olla MIh. Kussmanni suust ähwardamise sanu kuulnud.
Tähen. Mih. Kussmann on käes olewal 1888 a. loosi alune kommisioni ette astujamees.
Mõistetud: See asi tuleb kohalise Politsei kohtu ülekuulamise alla edasi anda.
Moistnud
Protocoll Politsei kohtu antud 11. Oktb. 88
Kriminal asi ei seisa walla kohtu ees üle kuulamise all.
