Jakob Jäeger kaebab Jaan Eerese peale, see olla teda kaks korda loogaga löönud, tema wend leidnud nimelt oma looga Jaan Erese käest, mis temal ühes hobusega ära warastud, ja läinud seal kahekeisi jagelema, peale selle hakkanud Jaan Eeres tema wenda Willemid  armetumal wiisil peksma tema läinud wahele si saanud ka 2 korda lüüja; nõuab selle eest walu raha 25 rubla. Jaan Eeres kostab kaebtuse peale, et tema ei ole Jakob Jägerid mitte löönud, Willem Jäeger tunnistanud  tema looka omaks ja hakkanud tema käest ära kiskuma, tema ei ole looka annud, siis tulnud ka Jakob Jäeger wahele ja saanud siis tema,( Eeres) Jakobi käest lüüa. Jakob Jäeger annab tunnistajaks Jakob Hallika, kes löömist näinud.

Jakob Hallik tunnistas, et tema olnud purjus ja ei mäleta enam kedagi. Seda näinud küll, et Jaan Eeres ja Willem Jäeger on kahekesi tülitsenud öösel Jaan Eeresse majas. Willem Jäeger tahtnud wägise looka Jaan Eerese käest ära kiskuda. Jaan Eeres ei ole annud. Jaan Eeres löönud küll loogaga, aga tema ei ole tähele pannud kas löönud Jakobid wõi Willemid. Tunnistus sai kuulutud.

Kohus mõistis: Jakob Jäegeri kaebtuse Jaan Eerese peale tühjaks, sest et selged tunnistust ei ole selle peale, et Jaan Eeres oleks teda löönud.

/: Otsus kuulutud 10. Webruaril 1888 talurahwa seaduse raamatu  §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel Jakob Jäeger kuulutas, et tema otsusega rahul ei ole ja sai temale appellatsion lubatud./

                                                                  peakohtumees: K Beetso (allkiri)

                                                                  Kohtumees: J Pender (allkiri)

                                                                  Kohtumees: M. Konsa (allkiri)

                                                                  Kirjutaja :( allkiri mitteloetav)