PROTOKOLL

Jõe: Vallakohtu protokollid (1885-1889)

LeidandmedEAA.3296.1.56
Kaader
168
169
Daatum20.07.1888
Protokolli number272
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.

Madis Leppik kaebab Otto Reinmanni peale kellega neil kahekeisi koht on poolest ostetud, et see olla tema põllu pealt ristikheinu ja wikki maha niitnud, nõuab oma põllu rikkumise eest 25 rubla.

Otto Reinmann kostab kaebtuse peale, et Josep Järniga, kes Jüripäewaks s.a. Madis Leppiku asemel tema poolemees olnud, olla tema piirid minewal aastal nõnda õiendanud, et üks  serw sellest  küsitawast ristikheina maast saab Otto Reinmannile ja olla siis Madis Leppik tema ristikheina maha ajanud, aga mitte tema Madis Leppiku ristikheina; Madis Leppik wikki olla tema küll nattuke maha niitnud, selle pärast, et Madis Leppik on tema ristikheina maha ajanud.

Endine wallawanem Jüri Uusen tunnistas, et see küsitaw ristikhein seisab Madis Leppiku maa peal ja olla Josep Järn teda Madis Leppikule nende sama piiridega ära müünud, nagu ta ise seda maad on pruukinud. Otto Reinmann annab järele, et see ristikheina serw on enne Josep Järni käes olnud aga kewadel 1887 olla nemad  Josep Järniga omad piirid nii õiendanud, et see ristikheina serv jäeb temale (Reinmannile) Josep Järn on ära Wenemaale elama läinud ja on tema elukoht teadmata. Wallawanem Jaan Ernits tunnistas, et Josep Järn olla enne seda kui ära läks temale neid piirisid näidanud ja olla siis selle järele see küsitaw ristikheina maa serv ikka Madis Leppiku oma.

Peakohtumees Gustaw Peetso ütleb, et see rio peal olew ristikheina maa serw olla umbes 50 sammu pikk, ühest otsast 3 sammu lai ja teisest 2 sammu. Seda wikki maad, mis Otto Reinmann maha

niitnud olla umbes 2 ruut sülda. Tunnistus sai awaldud.

Kohus mõistis: Tunnistuse järele on see riiu pääl olew ristikheina maa serw Madis Leppiku krundi sees ja annab ka Otto Reinmann ise järele, et nende piir on enne nõnda olnud ja ei jõua Otto Reinmann tõeks teha, et nemad on kewadel 1887 a. Josep Järniga oma piirisid õiendanud siis jäewad piirid ikka wana moodi, nõnda, et ristikheina maa Madis Leppikule jäeb ja ka see sealt pealt saadud hein. Selle eest, et Otto Reinmann Madis Leppiku wikki on maha niitnud, maksab ta Leppikule 50 kop. kahjutasumist ja 50 kop. waeste ladiko 8 päewa aja sees.

/: Otsus kuulutud 20. Juulil 1888. Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel. Kohtukäijad kuulutasid mõlemad, et nemad otsusega rahul ei ole ja said neile appellatsioon lubatud.)

                                                                          Peakohtumees: K. Beetso (allkiri)

                                                                          Kohtumees: J. Pender (allkiri)

                                                                          Kohtumees: Karel Wisser xxx

                                                                          Kirjutaja: (allkiri mitteloetav)  

Madis Leppik kaebab Otto Reinmanni peale kellega neil kahekeisi koht on poolest ostetud, et see olla tema põllu pealt ristikheinu ja wikki maha niitnud, nõuab oma põllu rikkumise eest 25 rubla.

Otto Reinmann kostab kaebtuse peale, et Josep Järniga, kes Jüripäewaks s.a. Madis Leppiku asemel tema poolemees olnud, olla tema piirid minewal aastal nõnda õiendanud, et üks  serw sellest  küsitawast ristikheina maast saab Otto Reinmannile ja olla siis Madis Leppik tema ristikheina maha ajanud, aga mitte tema Madis Leppiku ristikheina; Madis Leppik wikki olla tema küll nattuke maha niitnud, selle pärast, et Madis Leppik on tema ristikheina maha ajanud.

Endine wallawanem Jüri Uusen tunnistas, et see küsitaw ristikhein seisab Madis Leppiku maa peal ja olla Josep Järn teda Madis Leppikule nende sama piiridega ära müünud, nagu ta ise seda maad on pruukinud. Otto Reinmann annab järele, et see ristikheina serw on enne Josep Järni käes olnud aga kewadel 1887 olla nemad  Josep Järniga omad piirid nii õiendanud, et see ristikheina serv jäeb temale (Reinmannile) Josep Järn on ära Wenemaale elama läinud ja on tema elukoht teadmata. Wallawanem Jaan Ernits tunnistas, et Josep Järn olla enne seda kui ära läks temale neid piirisid näidanud ja olla siis selle järele see küsitaw ristikheina maa serv ikka Madis Leppiku oma.

Peakohtumees Gustaw Peetso ütleb, et see rio peal olew ristikheina maa serw olla umbes 50 sammu pikk, ühest otsast 3 sammu lai ja teisest 2 sammu. Seda wikki maad, mis Otto Reinmann maha

niitnud olla umbes 2 ruut sülda. Tunnistus sai awaldud.

Kohus mõistis: Tunnistuse järele on see riiu pääl olew ristikheina maa serw Madis Leppiku krundi sees ja annab ka Otto Reinmann ise järele, et nende piir on enne nõnda olnud ja ei jõua Otto Reinmann tõeks teha, et nemad on kewadel 1887 a. Josep Järniga oma piirisid õiendanud siis jäewad piirid ikka wana moodi, nõnda, et ristikheina maa Madis Leppikule jäeb ja ka see sealt pealt saadud hein. Selle eest, et Otto Reinmann Madis Leppiku wikki on maha niitnud, maksab ta Leppikule 50 kop. kahjutasumist ja 50 kop. waeste ladiko 8 päewa aja sees.

/: Otsus kuulutud 20. Juulil 1888. Talurahwa seaduse raamatu §. §. 772, 773 ja 774 juhatusel. Kohtukäijad kuulutasid mõlemad, et nemad otsusega rahul ei ole ja said neile appellatsioon lubatud.)

                                                                          Peakohtumees: K. Beetso (allkiri)

                                                                          Kohtumees: J. Pender (allkiri)

                                                                          Kohtumees: Karel Wisser xxx

                                                                          Kirjutaja: (allkiri mitteloetav)  


TAGASI KUVA MÄRGENDUS