Wirtso mõisa Kärner Juhann Segelkühn kaebab et Kärneri pois Jurri Pernpen ilma ülles ütlematta tenistussest ärra läinud ja selle läbbi olleks suur kahjo wõinud triiphonele wõinud tulla, ha ei olle need töriistad mitte taggasi annud, mis temma kätte antud, sest keik teised poisid on piddand igga töriista Jurri käest küssima.
Jürri Pernpen ütleb et Kärner õhto tedda peksnud, temma läinud teise hommiko Baroni Praua jure kellega temma tenistusse kaupa teinud, ja annud ülles et temma ennam Kärneri jure ei jä. Baroni Praua annud temmale teist tenistust ja et temma praego alles Baroni Prauat tenib. Teiseks ütleb Jurri et Kärner ei olle keddagi töriista temma holeks annud waid igga pois on isse wõtnud, kui tö walmis jälle taggasi pannud
Kärner ütleb et keddagi tunnistust ei olle, kes kuulnud, kui temma käsknud Jurrit tö riistade järrele watada, need poisid, kes sedda kuulnud olla keik ärra läinud ja et Baroni Praua Jurrit temma tenistussesse annud.
Kohhus mõistab Baroni Praua wõib omma leibalised senna tenistussesse panna, kus tahhab. Selle peäle et Kärner ütleb et Jurri temma tenistusse antud (§ 468). Sedda selletago Kärner Baroni Prauaga.
2) et töriistad kaddund, Kärneril ei olle tunnistust, et ta neid Jürri kätte annud ja Jurri salgab et temma kätte antud, kui Kärner tunnistust toob mis asjad Jurri kätte annud ja kui paljo siis kaddund olnud, kui Jurri ta Jurest ärra läinud, siis Jurri peab need maksma agga ilma tunnistusseta ei woi keddagi mõista (Kärner ei olnud rahhul küssis protokoll)
Alla kirjotanud
H. Johansohn XXX
M. Einblut XXX M. Tuio XXX
Kohto kaiad nõudsiwad suremad kohhut said protokoll 16 Detsembris 1870.
Wirtso mõisa Kärner Juhann Segelkühn kaebab et Kärneri pois Jurri Pernpen ilma ülles ütlematta tenistussest ärra läinud ja selle läbbi olleks suur kahjo wõinud triiphonele wõinud tulla, ha ei olle need töriistad mitte taggasi annud, mis temma kätte antud, sest keik teised poisid on piddand igga töriista Jurri käest küssima.
Jürri Pernpen ütleb et Kärner õhto tedda peksnud, temma läinud teise hommiko Baroni Praua jure kellega temma tenistusse kaupa teinud, ja annud ülles et temma ennam Kärneri jure ei jä. Baroni Praua annud temmale teist tenistust ja et temma praego alles Baroni Prauat tenib. Teiseks ütleb Jurri et Kärner ei olle keddagi töriista temma holeks annud waid igga pois on isse wõtnud, kui tö walmis jälle taggasi pannud
Kärner ütleb et keddagi tunnistust ei olle, kes kuulnud, kui temma käsknud Jurrit tö riistade järrele watada, need poisid, kes sedda kuulnud olla keik ärra läinud ja et Baroni Praua Jurrit temma tenistussesse annud.
Kohhus mõistab Baroni Praua wõib omma leibalised senna tenistussesse panna, kus tahhab. Selle peäle et Kärner ütleb et Jurri temma tenistusse antud (§ 468). Sedda selletago Kärner Baroni Prauaga.
2) et töriistad kaddund, Kärneril ei olle tunnistust, et ta neid Jürri kätte annud ja Jurri salgab et temma kätte antud, kui Kärner tunnistust toob mis asjad Jurri kätte annud ja kui paljo siis kaddund olnud, kui Jurri ta Jurest ärra läinud, siis Jurri peab need maksma agga ilma tunnistusseta ei woi keddagi mõista (Kärner ei olnud rahhul küssis protokoll)
Alla kirjotanud
H. Johansohn XXX
M. Einblut XXX M. Tuio XXX
Kohto kaiad nõudsiwad suremad kohhut said protokoll 16 Detsembris 1870.
