Kohto pääw 12 Fbr. 1871
Kohto laudas olli pea Kohtomees Hans Johannsohn
Abbimehhed Maddis Einblut Mihkel Tuio
Kirjotaja assemel M. Baarth (sest et kirjotaja kaebaja olli)
Kohto ette astus walla kirjotaja M. Schmidt ja kaebas et temmal üks kammer Wirtso Kolimaiase ehhitud olnud, mis 1868 aastast Kohto mõistusse alla kinni jäi ja selle pärrast nenda kaua kinni seisis et Kohhus ei olnud asja seletand, sest et se keik selle teise pärrimissega ühhes koos seisis, se maksnud 9 Rbl. 65 Kop. Schmidt pärrib sedda taggasi
Koolmeister Mihkel Gildenmann tunnistab et se kammer on sanud mahha kistud ja se kraam on senna jänud.
Endine Talliaja Jaan Reimann ütleb et se kammer on sanud ueste ülles ehhitud ja ta ütleb et temmal ei olle sanud kohto polest kelatud (sedda mahha kiskumist)
Schmidt ütleb et ta wiimsel päwal, kui ta Wirtsust ärra läinud, Tallitaja Jaan Reimannile keik ette näitanud ja ülles annud ja Jaan Reimannn on sedda jubba ennne teadnud ja Schmidt on sedda keik politsei holekandmisse alla pannud
Kohto mõistus Abbimmees Mihkel Tuio mõistis, et se peab maksma, kes sedda kammert on mahha kiskunud. Abbimees M. Einblut mõistab nenda samma Pea Kohtomees H. Johansohn mõistab et Kahjo saab poleks tehtud.
Schmidt ei wõtta sedda pea Kohtomehhe mõistust wasto, et kahjo saab poleks tehtud, sest et se wäggise ta käest wõetud
mõistetud.
Kohto käiad nõudsid surmad kohhut said selle tarwis kirja 12 Fbr. 1871
Kohto pääw 12 Fbr. 1871
Kohto laudas olli pea Kohtomees Hans Johannsohn
Abbimehhed Maddis Einblut Mihkel Tuio
Kirjotaja assemel M. Baarth (sest et kirjotaja kaebaja olli)
Kohto ette astus walla kirjotaja M. Schmidt ja kaebas et temmal üks kammer Wirtso Kolimaiase ehhitud olnud, mis 1868 aastast Kohto mõistusse alla kinni jäi ja selle pärrast nenda kaua kinni seisis et Kohhus ei olnud asja seletand, sest et se keik selle teise pärrimissega ühhes koos seisis, se maksnud 9 Rbl. 65 Kop. Schmidt pärrib sedda taggasi
Koolmeister Mihkel Gildenmann tunnistab et se kammer on sanud mahha kistud ja se kraam on senna jänud.
Endine Talliaja Jaan Reimann ütleb et se kammer on sanud ueste ülles ehhitud ja ta ütleb et temmal ei olle sanud kohto polest kelatud (sedda mahha kiskumist)
Schmidt ütleb et ta wiimsel päwal, kui ta Wirtsust ärra läinud, Tallitaja Jaan Reimannile keik ette näitanud ja ülles annud ja Jaan Reimannn on sedda jubba ennne teadnud ja Schmidt on sedda keik politsei holekandmisse alla pannud
Kohto mõistus Abbimmees Mihkel Tuio mõistis, et se peab maksma, kes sedda kammert on mahha kiskunud. Abbimees M. Einblut mõistab nenda samma Pea Kohtomees H. Johansohn mõistab et Kahjo saab poleks tehtud.
Schmidt ei wõtta sedda pea Kohtomehhe mõistust wasto, et kahjo saab poleks tehtud, sest et se wäggise ta käest wõetud
mõistetud.
Kohto käiad nõudsid surmad kohhut said selle tarwis kirja 12 Fbr. 1871
