PROTOKOLL

Virtsu: Kohtuistungite protokollid (1870-1876)

LeidandmedEAA.2779.1.1
Kaader
14
Daatum12.02.1871
Protokolli number14
Protokolli teema5. Kahjutasu
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Tuio Kohtumees
M. Einblut Kohtumees
M. Baarth Vallavanem
C. Birck

Wirtso walla kirjotaja M. Schmidt astus kohto ette ja pallus Kohhut, kes temmma sõnnikud on ärra wäddanud, mis temmal Wirtso Kolimaiasse on jänud ja kelle lubbaga sedda tehtud on. Sest minnul olli peäle 15 koormad mudda senna weetud ja ülle 50 koormad olli selle aasta minnul lunna heinad ja muist sedda mudda wäddasin senna ja need heinad söötsin minna Kirriko Herra lubbaga arra. Ja aastal 1868 jai se assi Kohto alla, et siamale põlle kohhus otsust teinud. Nüüd agga kus Kehhelkonna Kohto Herra keik sedda asja ette wõttis, on se sõnnik kaddunud nipalju kui minna ollen kuulnud on koolmeister sedda sõnnikud ärra wäddanud, kelle lubbaga, sedda minna mitte ei tea, ja nüüd pärrin minna selle sõnniko eest 100 Rbl. hõb. sest miks pärrast põlle mind senna jure kutsutud kui sedda sõnnikud waeti, siis olleks wõinud Koormatte arro järrele arwata.

Astus ette Koolmeister M. Gildemann ja wastas selle kohto küssimisse peäle Kus se sõnnik on sanud, et se sonnik on Kisa Tõnnisse kää ja temma on Mõisa Rentnikko Heermeyeri lubbaga sedda sõnnikud ärra wäddanud kus weel üks käe kirri sest Herrast jures olli

Astus ette Heermeyer ja kostis, et se sõnnik on Kisa Tõnnissele lubbatud, agga kui paljo sedda minna mitte ei tea, mitto koormad sõnnikud on Kisa Tõnnis sanud, ja sedda Sõnnikud ollen Baroni Fraua lubbaga Kisa Tõnnissele annud.

Siis pallus walla Kirjotaja Schmidt et nüüd Gildenmann on seält enne sõnnikud wäddanud ja pärrast Kisa Tõnnis mõisa lubbaga on wäddanu, siis pärrib walla Kirjotaja Schmidt et pool sõnnikud Gildenmann tassub ja pool siis peab Kohhus mõistma kes sedda tassub.

Siis mõistis walla kohhus: et 100 Koormad Sõnnikud on selle põllo pealee janud (jaggo) 700 koormad sawad jäutud 350 koormad maksab Koolmeister Gildenmann 10 kop. hõb koorma peält, se on 35 Rbl. hõb. ja need 350 koormad jäwad mõisa selletada.

Koolmeister Gildenmann selle Kohto mõistussega mitte rahhul. (Pea Kohtomehhe assemel M Baarth Kirjotaja assemel C. Birck)

alla kirjotanud abbimees M. Einblut XXX M. Tuio XXX

Mõistetud

Kohto käiad nõudsid suremad kohhut said protokolli.

Wirtso walla kirjotaja M. Schmidt astus kohto ette ja pallus Kohhut, kes temmma sõnnikud on ärra wäddanud, mis temmal Wirtso Kolimaiasse on jänud ja kelle lubbaga sedda tehtud on. Sest minnul olli peäle 15 koormad mudda senna weetud ja ülle 50 koormad olli selle aasta minnul lunna heinad ja muist sedda mudda wäddasin senna ja need heinad söötsin minna Kirriko Herra lubbaga arra. Ja aastal 1868 jai se assi Kohto alla, et siamale põlle kohhus otsust teinud. Nüüd agga kus Kehhelkonna Kohto Herra keik sedda asja ette wõttis, on se sõnnik kaddunud nipalju kui minna ollen kuulnud on koolmeister sedda sõnnikud ärra wäddanud, kelle lubbaga, sedda minna mitte ei tea, ja nüüd pärrin minna selle sõnniko eest 100 Rbl. hõb. sest miks pärrast põlle mind senna jure kutsutud kui sedda sõnnikud waeti, siis olleks wõinud Koormatte arro järrele arwata.

Astus ette Koolmeister M. Gildemann ja wastas selle kohto küssimisse peäle Kus se sõnnik on sanud, et se sonnik on Kisa Tõnnisse kää ja temma on Mõisa Rentnikko Heermeyeri lubbaga sedda sõnnikud ärra wäddanud kus weel üks käe kirri sest Herrast jures olli

Astus ette Heermeyer ja kostis, et se sõnnik on Kisa Tõnnissele lubbatud, agga kui paljo sedda minna mitte ei tea, mitto koormad sõnnikud on Kisa Tõnnis sanud, ja sedda Sõnnikud ollen Baroni Fraua lubbaga Kisa Tõnnissele annud.

Siis pallus walla Kirjotaja Schmidt et nüüd Gildenmann on seält enne sõnnikud wäddanud ja pärrast Kisa Tõnnis mõisa lubbaga on wäddanu, siis pärrib walla Kirjotaja Schmidt et pool sõnnikud Gildenmann tassub ja pool siis peab Kohhus mõistma kes sedda tassub.

Siis mõistis walla kohhus: et 100 Koormad Sõnnikud on selle põllo pealee janud (jaggo) 700 koormad sawad jäutud 350 koormad maksab Koolmeister Gildenmann 10 kop. hõb koorma peält, se on 35 Rbl. hõb. ja need 350 koormad jäwad mõisa selletada.

Koolmeister Gildenmann selle Kohto mõistussega mitte rahhul. (Pea Kohtomehhe assemel M Baarth Kirjotaja assemel C. Birck)

alla kirjotanud abbimees M. Einblut XXX M. Tuio XXX

Mõistetud

Kohto käiad nõudsid suremad kohhut said protokolli.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS