Vana-Koiola: Protokolliraamat (1882-1883)
| Leidandmed | EAA.3388.1.8 |
|---|---|
| Kaader | 134 135 |
| Daatum | 24.01.1883 |
| Protokolli number | 26 |
| Protokolli teema | 8. Varavastased kuriteod |
Wana Koiola kogokonna kohtun, Wissel, sel 26tal januar 1883. -
Man olliwa kohtuwanemb; Johan Keerd
kohtumees Karl Sikkal
do Johan Kurwitz
Karl Sikkal kaibap, et temal om Wisse kõrtsi mant 24/25 januaril õdangu raudjas linmak mära hobene ära warastetu, mes 120 rubl wäärt kiige riisto nink saaniga. Otto Lutz om tolajal kõrtsist wälja lännu, nink temaga Mihkel Johanson ütten, muid ei ole tolkõrral nätta olnu, arwap et see warguse töö neide läbi om sündinu.
Sel 26tal januaril s.a kui wallawanemb Jaan Maasik nink wöörmöndre Johan Suig omma Otto Lutz poole lannu, sis omma ka Mihkel Johanson Otto Lutz poolt üles löudnu.
Otto Lutz üttlep et tema kaibaja hobest midagi ei tiija.
Sedasamma üttlep ka Mihkel Johanson.
Kaibaja annap tunistajas Johan Kais Hindreku p. Joosep Kurwitz. -
Johan Kais annap tunistust, et kui Otto Lutz om, kõrtsist wälja lannu, selsamal silma pilgul om Karl Sikkal hobene ära kaonu nink Mihkel Johanson om ka selsamal silma pilgul ära kadonu. -
Kui Mihkel Johanson kaest sai küsitus mes Otto Lutz pool otsnu, sis seletas et tahtnu Tarto liina minna.
Kuna Mihkel Johanson teenistuseta ümbre hulgup, kost arwata, et henele ennegi wargust töö ossas pruugip nink Otto Lutz jo ammu warguse perast tutwa, es wõi ka Karl Sikkal hobene muide läbi warasteu saada, selle et kedagi took kerd Wisse kõrtsi platsi pääl mitte ei ole olnu.
Otto Lutz nink Mihkel Johanson saawa wangi wiisi Keisriliku Wõrro maakohtu kätte asja ülle kullemises saadetus.
Kohtuwanemba eest Johan Keerd XXX
Kohtumees: Karl Sikkal XXX
Kohtumees Johan Kurwitz XXX
Kirj. P. Black
Wana Koiola kogokonna kohtun, Wissel, sel 26tal januar 1883. -
Man olliwa kohtuwanemb; Johan Keerd
kohtumees Karl Sikkal
do Johan Kurwitz
Karl Sikkal kaibap, et temal om Wisse kõrtsi mant 24/25 januaril õdangu raudjas linmak mära hobene ära warastetu, mes 120 rubl wäärt kiige riisto nink saaniga. Otto Lutz om tolajal kõrtsist wälja lännu, nink temaga Mihkel Johanson ütten, muid ei ole tolkõrral nätta olnu, arwap et see warguse töö neide läbi om sündinu.
Sel 26tal januaril s.a kui wallawanemb Jaan Maasik nink wöörmöndre Johan Suig omma Otto Lutz poole lannu, sis omma ka Mihkel Johanson Otto Lutz poolt üles löudnu.
Otto Lutz üttlep et tema kaibaja hobest midagi ei tiija.
Sedasamma üttlep ka Mihkel Johanson.
Kaibaja annap tunistajas Johan Kais Hindreku p. Joosep Kurwitz. -
Johan Kais annap tunistust, et kui Otto Lutz om, kõrtsist wälja lannu, selsamal silma pilgul om Karl Sikkal hobene ära kaonu nink Mihkel Johanson om ka selsamal silma pilgul ära kadonu. -
Kui Mihkel Johanson kaest sai küsitus mes Otto Lutz pool otsnu, sis seletas et tahtnu Tarto liina minna.
Kuna Mihkel Johanson teenistuseta ümbre hulgup, kost arwata, et henele ennegi wargust töö ossas pruugip nink Otto Lutz jo ammu warguse perast tutwa, es wõi ka Karl Sikkal hobene muide läbi warasteu saada, selle et kedagi took kerd Wisse kõrtsi platsi pääl mitte ei ole olnu.
Otto Lutz nink Mihkel Johanson saawa wangi wiisi Keisriliku Wõrro maakohtu kätte asja ülle kullemises saadetus.
Kohtuwanemba eest Johan Keerd XXX
Kohtumees: Karl Sikkal XXX
Kohtumees Johan Kurwitz XXX
Kirj. P. Black