Kohto ette astus Juhhan Wessmann ja kaebas et kärneri pois Jürri Pernpen tedda peksnud, üks lasknud mõisa õue peal öse püssi ja Jürri aianud temma süüks sedda laskmist Juhhan üttelnud minnul ei olle püssi sinno käes on Puchti Maddis püs ehk sa isse lasksid. Sellepärrast Jürri peksnud tedda. Juhhan ütleb et ta ei tea kes lasknud ja et mõisa perrel püssi ei olle. Esmaspääw hommiko ja lõuna peksis Jürri mind, ja Kesknäddali hommiko näggin minna et Rüitli Soldat Willem tulli ühhe wakkase kottiga ülle plangi mõisa rohho aeast wälja üks teine annud kotti plangi peale Willemi kätte üks õun kukkund mahha. Sest arwan et auna kot olli, kinni ma ei sanud tedda wõetud ja mele ei tulnud appi hüida. Agga selsammal päwal andsin wallitseja herrale ülles ja et Jürri Pernpeni näggin aedas käiwad.
Jürri Pernpen ütleb et Kärner kippund temma peäle et ta olla lasknud, siis ta läinud Juhhani käest küssima kes laskis, Juhhan üttelnud sinna lasksid ta lükkand Juhhani mahha teine kord küssind selsammal päwal söma toas kuida tohhid sesuggust jutto räkida Juhhan lönud temmale ninna pihta ta tõmbanud Juhhani karwopiddi pengi peäle Kustav Hindrik wõtnud Juhhani ta käest ärra. Jurri ütleb ta olnd selle õhto kui püssi lasto ülle kella 12 Sare kõrtsis kärneri lubbaga kärner isse lubband nikaua aeda wahtida kui Jürri kõrtsis olnud. Jurri ütleb et ta sel hommikul aedas olnud, kui Juhan ütleb õuni widud ollewad Jaan Rääk olnd sel ösel õuna waht ja olnud siis üllewel kui ta aeda läinud. Selle peksmisse tunnistus on Jaan Rääk. Jaan Rääk ütleb ei Jurri põlle Juhhanile keddagi teinud. Sai ööldud Jurri isse ütles et ta lükkand Juhhani mahha siis ütles Jaan Jah sedda ta tegi agga muud ei olle keddagi teind sedda ma tunnistan julgeste. Sai ööldud Jürri ütleb et ta tõmbanud Juhhani karwopiddi pengi peale Jaan ütleb Jah, agga ma ei tahtnud mitte üttelda. Nenda salgas Jaan kaks kord ja walletas kohto ette. Jaan ütleb egga tedda põlle kästud öse aedas üllewel olla ta maggade muido aedas nenda magganud ka sel hommikul Jurri aianud tedda ülles. Jurri ütleb et Jaan ulitsa peal ta wasto tulnud.
Soldat Willem ütleb temma ei olle koggoni mõisa aeda sanud. Sai küssitud kas tõid terwe wakka õuni ta ütleb mitte nipaljo. Sai pärritud kui paljo ta ütles mitte üks õun, nenda läks eddasi kunni ütles ei olnd õunad waid kapsad ja kalikad Jürri andis. Jurri ütleb Willem tulnud aeda ta käest sama ta annud ilma rahhata. Agga Willem ütleb ta pannud Jurrile Sapa poled talla alla, 30 kop. sada selle eest annud Jurri ja lubbanud weel anda Jurri ei salganud
Kärner Hans Lorits ütleb et ta ei olle tunnud, et kapsaid ja kalikaid on wõetud, ja et temma lubbafa on Jürri sel õhtul kõrtsis olnud kui se püssi laskminne olnud.
Kohhus mõistab Jürri Pernpen saab selle eest et üks wakka jaggo kapsaid ja kalikaid Soldat Willemile annud ja Juhhan Wessmanni peksnud 15 hopi ja maksab nende kapsa ja kalikade henda mõisale nenda kuida wallitseja pärrib ja mis need wäärt on.
mõistetud ja mõistus täidetud
4 Oktober 1871
Jaan Rääk saab selle eest et kohto ette walletas ja Jurriga ühhes nõus olli 8 hopi witso.
Soldat Willem maksab et mõisa aeda läinu wargusse wisil 1 Rbl. mõisa ja teine Rbl. alla laeka trahwiks 6 oktobris peab makstud ollema.
mõistetud ja mõistus täidetud 6 oktobris 1871
Kohto ette astus Juhhan Wessmann ja kaebas et kärneri pois Jürri Pernpen tedda peksnud, üks lasknud mõisa õue peal öse püssi ja Jürri aianud temma süüks sedda laskmist Juhhan üttelnud minnul ei olle püssi sinno käes on Puchti Maddis püs ehk sa isse lasksid. Sellepärrast Jürri peksnud tedda. Juhhan ütleb et ta ei tea kes lasknud ja et mõisa perrel püssi ei olle. Esmaspääw hommiko ja lõuna peksis Jürri mind, ja Kesknäddali hommiko näggin minna et Rüitli Soldat Willem tulli ühhe wakkase kottiga ülle plangi mõisa rohho aeast wälja üks teine annud kotti plangi peale Willemi kätte üks õun kukkund mahha. Sest arwan et auna kot olli, kinni ma ei sanud tedda wõetud ja mele ei tulnud appi hüida. Agga selsammal päwal andsin wallitseja herrale ülles ja et Jürri Pernpeni näggin aedas käiwad.
Jürri Pernpen ütleb et Kärner kippund temma peäle et ta olla lasknud, siis ta läinud Juhhani käest küssima kes laskis, Juhhan üttelnud sinna lasksid ta lükkand Juhhani mahha teine kord küssind selsammal päwal söma toas kuida tohhid sesuggust jutto räkida Juhhan lönud temmale ninna pihta ta tõmbanud Juhhani karwopiddi pengi peäle Kustav Hindrik wõtnud Juhhani ta käest ärra. Jurri ütleb ta olnd selle õhto kui püssi lasto ülle kella 12 Sare kõrtsis kärneri lubbaga kärner isse lubband nikaua aeda wahtida kui Jürri kõrtsis olnud. Jurri ütleb et ta sel hommikul aedas olnud, kui Juhan ütleb õuni widud ollewad Jaan Rääk olnd sel ösel õuna waht ja olnud siis üllewel kui ta aeda läinud. Selle peksmisse tunnistus on Jaan Rääk. Jaan Rääk ütleb ei Jurri põlle Juhhanile keddagi teinud. Sai ööldud Jurri isse ütles et ta lükkand Juhhani mahha siis ütles Jaan Jah sedda ta tegi agga muud ei olle keddagi teind sedda ma tunnistan julgeste. Sai ööldud Jürri ütleb et ta tõmbanud Juhhani karwopiddi pengi peale Jaan ütleb Jah, agga ma ei tahtnud mitte üttelda. Nenda salgas Jaan kaks kord ja walletas kohto ette. Jaan ütleb egga tedda põlle kästud öse aedas üllewel olla ta maggade muido aedas nenda magganud ka sel hommikul Jurri aianud tedda ülles. Jurri ütleb et Jaan ulitsa peal ta wasto tulnud.
Soldat Willem ütleb temma ei olle koggoni mõisa aeda sanud. Sai küssitud kas tõid terwe wakka õuni ta ütleb mitte nipaljo. Sai pärritud kui paljo ta ütles mitte üks õun, nenda läks eddasi kunni ütles ei olnd õunad waid kapsad ja kalikad Jürri andis. Jurri ütleb Willem tulnud aeda ta käest sama ta annud ilma rahhata. Agga Willem ütleb ta pannud Jurrile Sapa poled talla alla, 30 kop. sada selle eest annud Jurri ja lubbanud weel anda Jurri ei salganud
Kärner Hans Lorits ütleb et ta ei olle tunnud, et kapsaid ja kalikaid on wõetud, ja et temma lubbafa on Jürri sel õhtul kõrtsis olnud kui se püssi laskminne olnud.
Kohhus mõistab Jürri Pernpen saab selle eest et üks wakka jaggo kapsaid ja kalikaid Soldat Willemile annud ja Juhhan Wessmanni peksnud 15 hopi ja maksab nende kapsa ja kalikade henda mõisale nenda kuida wallitseja pärrib ja mis need wäärt on.
mõistetud ja mõistus täidetud
4 Oktober 1871
Jaan Rääk saab selle eest et kohto ette walletas ja Jurriga ühhes nõus olli 8 hopi witso.
Soldat Willem maksab et mõisa aeda läinu wargusse wisil 1 Rbl. mõisa ja teine Rbl. alla laeka trahwiks 6 oktobris peab makstud ollema.
mõistetud ja mõistus täidetud 6 oktobris 1871
