Ilmjerwe Mõisa renti Herra C. W. Beitler nink nende allan pool nimmidetu innimiste ehk poole meeste wahhel om täämbatsel päiwal nisuggune Lepping sündinu nink ka kinnidetu:

1.

Siis wõttawat need allan nimmidetu innimisset Mihkli Birkenbaum, Jaan Oendorff nink Thomas Kenksepp Ilmjerwe mõisa renti Herra C. W. Beitleri käest Ilmjerwe karja mõisa Urmi Nurmede nink Mõtsmaajaost egga essimenne üts 15½ wakka maad nink  Thomas Kenksepp 31 wakka maad ühhe kindma aja pääle omma Obbestega nink töe ristuga arrida, nink kiik wilja külwit mahha külwa, nisamma ka kiik wilja kokku panneminne kõrraperrast nink aigsaste kokku panda, Rehhe pesminne egga wilja jaon, linna kolkiminne, nink kartohwli ülleswõtminne Mõisa renti Herra sisse säetu wiisi tahtmisse perra kiik omma jõwwuga kõrra perrast ärra tetta: - Nink Sõnniku weddamist wõttawat ka need poole mehhet egga üts omma jao ehk ütten koon een tullewa Rükki maa pääle weddatu.

2.

Siis om ka neilsammadel Contraklti teggijil õigus need haina maad nink ristik haina Nurmet mes mõisa renti Herra nendele ette näutap niida paljo kui nende töe jõud kannap kõrra perrast niita nink haino mõisa weddata. -

3.

Siis saawat need üllewal nimmitut poole mehhet mõisa polt prii ellu Maja kõigi omma naiste nink lastega, pri Obbeste tall omma töe Obbestelle nink omma Karja ellajille niipaljo kui neil Contrakti perra lubba piddata om, nink poole meeste ellu majade korstnat om poole meeste poolt egga näddala kõrra perrast puhhastada nink pühki. -

4.

Need mõisa poole mehhet saawat siis eggast üttest wilja jaost karttohwlist nink linnadest kiik moisaga pooles - Se om kui mõisa need wälja külwetut Seemnet köigist wilja jaost ärra wõtnu om, nink siis se tõine wilja jaggu eggast üttest wilja jaost saap nende üllewal nimmitedu 4 poole meeste wahhel ärra jaodetus, ütsinda seeme ristik hain jääp mõisale ütsinda, ent poole mehhet peawar niitma nink ärra pesma ilma tassumata nink need kolm eddimest aastat saawat poole mehhet egga üts pool wakka maa linnu tarwis ilma jaotamata.

5.

Nink kiik massut ni kui Pärahha ehk muud niisugguset massut mes eggal üttel massa tullep, massawat poole mehhet esse enda nink ka omma poigi eest omast jöwwust omma töe Obbeset nink kiik ommat töe riistat, peasse Nurme töe tarwis, ehk ka Rehhe pesmisse tarwis mõnnet tullulikkut massinat renti Herra poolt soedetus saama, siis peawat neet need üllewal nimmitut poole mehhet se om kui nemmat kiige wähham kui kuus astat selle kaupa teggemisse perra selle tenistusse sisse jäwat, niisugguste massinate eest moisaga pooles masma nink mes siis renti Herra niisugguste massinatte juures parrandata lassep, massawat poole mehhet se kullu mõisaga kokku, nink siiske peap weel enne renti Herra nende poole meestega se ülle nõuwo piddama nink kokku sündima, Rehhe kubjas saap mõllemilt poolt ühhe tassa peetus,

6.

Nink mõisa wirthschafti honete parrandamisse tarwis nink mõisa aijade parrandamisse tarwis weddawat poole mehhet omma Obbestega kiik nõuwo mannu ilma et nemmat se eest tassumist saawat, nink teewat ka niisugguste honete parrandamisse mannu päiwi ilma massuta, nink niisugguste parrandamisse man massawat poole mehhet Meistri palk Mõisaga poolite, agga ühhe wastse hone ehhidamisse man om mõisa ütsinda ossalik. -

Eeltullewatte tulle kahjode man mes Jummal oita wõisse awwitawat ka poole mehhet omma jöwwu perra niisuguste majade ülles ehhida misse tarwis renti Herrale nõuwo mannu weddata.

7.

Siis om ka nende nimmidetu poole meeste nink Rentiherra wahhel niisuggune Lepping sündinu, et poole mehhet annawat ommalt poolt egga näddala kõrda piddi olgu Suwwi ehk Talw kõrralisse renti Herra karja tallitamisse mannu, ilma et nammat se eest tassumist nõwwawat.

8.

Pallutusse puit peawat mehhet sääl kos renti Herra neil kässep ragguma nink mõisa weddama nink puu weddaminne ei tohhi kaugemal olla kui seitse wersta taggast, ent kui renti Herra peasse Ilmjerwe möisa piiriden ehk Grundin Turba löikamist säädma siis peawat poole mehhet Juny kuul Turbit löikama, nink kuiwatama ja pääle selle neid möisa weddama, siis  jääp poole meestel se jaggu puudeweddamist perra mes Turbaga küttetus saap.

9.

Egga üts ossawõtja poole mees wõip pöllu põhhan nink hainan mes temma pool jaggu om, piddata -

üts töe obbene

kats nüssi Lehma

üts õhwakenne kaswadata

nelli Lammast nink

kats zigga

Poole meeste Obbeside tarwis saap üts Koppel ehhidetus nink nende karja ellajad käwat Suwwel mõisa karjaga ütten süüda pääl, nink nende ziggade mannu peawat nemmat essi ommalt poolt karjas pannema, selle perrast et möisa zigga essi ei pea.

10.

Kõik põllupõhk nink õlled mes poole mehhet essi om tennu nink arrinu nink ka lõiganut saap mõisaga pooles, nink ka poole meeste tettu hain nink ristik hain saap ka mõisaga pooles, nink siis om mõisal weel õigus katusse parandamisse tarwis eggast wakka maast katskümmend punda hõlgi poole meeste poolt taggasi piddata. haino ristik haino nink õlgi ei tohhi poole mehhet töisele lainada ei ka müwwa.

11.

Poolemehhet saawat mõisa poolt kange kinnitamisse alla pantus kiik Nurmet nink hainamaad omma karjaellajatte nink Obbeste kahjoteggemisse eest hoitma, nisamma ka mõisa Uibu aija ehk kapsta aija wargusse eest enda kangeste hoitma, nink poole mehhet saawat egga üts endile üts neljandik wakkamaad kapsta nink keeti wilja tarwis, nink siis peawat se eest ka mõisa jaggu harrima nink ka sitta moisa jao pääle weddama ilma tassumisseta.

12.

Nink puddi ellajit nii kui kannat ehk muid nisuggusit weikit ellajit ei olle poole meestel mitte lubba mõisan piddata.

13.

Nipaljo kui Ilmjerwe wessi Weske pääl jahwadata pääle mõisa jahwatusse wõip, om poole meestel omma üllespiddamisse tarwis prii jahwatus.

14. 

Nink kui renti Herra Ilmjerwe nurmetest saatut wilja müüp, siis lähhawat poole mehhet mitte kaugemalle kui 100 wersta pääle woori käüma, ent kui nemmat ülle 100 wersta lähhawat siis massap mõisa nendele 2½  Cop h: wersta päält, se om mes nemmat üle 100 wersta lähhawat, nink kui neil frachti taggasi weddata om, siis massap Mõisa nendele, se om Rigast ehk Pernaust wiis Copikat hõbbedat ütte punnu eest, agga mõisa ei wöi mitte ennam kui üts woor Suwwel nink tõine woor Talwel nende käest nõuda.

15.

Nink siis om ka weel eggal üttel poole mehhel egga üts wakka maa musta mullaga ehk liiwaga weddata agga egga wakka maa pääle 400 koormat nink sedda mulda ehk liiwa ka essi wälja laotama nink se eest saap siis egga üts poole mees renti Herra poolt egga wakka maa eest wiis Rubla (5 R) hõbb: massetus ehk kui renti Herra lassep ommalt poolt ka nisamma paljo mehhet weddanu om siis ei wõi poole mehhet omma weddamisse eest massu nöuda.

16.

Kui poole meeste poolt wargussi ette tullema peasse, siis om renti Herral õigus nink lubba eggal ajal nisugguse innimisse käest temma maa tükkit ärra wütta ilma et temma selle töe eest mes temma jo wahhest tennu om tassumist nõuda tohhip.

17.

Kiik mõisa hoofi platsit, niida ka poole meeste ellu majat, peawat poole meeste poolest allasi puhtut nink kõrran hoitu ollema. 

So gefchehen zu Ilmjerw, am 26sten Februar 1864. -

+ + + Thomas Kenksepp                           CWBeitler [allkiri]

+ + + Michel Birkenbaum                        pls Arrendezüchter der hofes Landerner des pubes. Gutes Ilmjerw.

x x x Jaan Oendorff