Wana Koiola kogokonna kohtun Wissel, sel 23tal marzil 1883

Man olliwa kohtuwanemb: Peter Suig

                     kohtumees: Johan Keerd

                            do          Karl Sikkal

Mihkel Plakso kaibusen wasta Timmo motsa waht Jaan Roots nink Kroonu mõtsa Herra Leukfeld - Kroono metsa wasta sääduse müümise perast  - jarelseisvad tunistused üles woetu: 

Kaibaja Mihkel Plakso om Perri wallast Jaan Neumann tunistajs selle pääle üles andnu, et 1880 aastal om Kroono mõtsa ziht Nr 32 suur 500 kanut süld motsa oksioni pääl walja pakutu, ent om toisest paigast Kroonu mõtsast Jaan Neumannle see tük asemele antu, paremb mõts nink suuremb tük.

Perri wallast Jaan Neumann tulli ette nink ütles wälja, et tema om see mõtsa tük oma oksioni pakmise nink raha masmise perra kätte saanu, mes Kroonu mõtsa walitsusest ette näudatu sai - nimelt om Kroonu metsawaht Hans Rihm sedsa kätte näudanu, mes sada olli.

Jaan Alaweer Timo wallast om Mihkel Plakso selle pääle üles andnu - et Jaan Alaweer om  Kroonu metsast ostnu puu 2 rubl eest tük kui paljo ei tiija arwo anda.

Jaan Alaweer Timost ei ole kutse pääle täämba siija ette tulnu.

Timmo wallawanemb Peter Plado sai ette kutsutus, ke üles and et Jaan Alaweer om käsk 23tal märzil s.a Wana Koiola kogokonna kohtu ette tullew saanu.

Mihkel Plakso om selle pääle Tim(m)o wallast Ado Käo nink Zolgo Peter Plado tunistajas pandnu, et Jaan Roots om temale warguse wiisil 2 rubl eest puu Kronu metsast müünu.

Ado Käo nink Zolgo Peter Plado ei ole täämba käsu pääle siija ette tulnu.

Timmo wallawanemb Peter Plado tulli ette nink and üles, et tema Ado Käo nink Zolgo Peter Plado om sis 23tal märzil s.a. kask andnu Wana Koiola kogokonna kohtu ette tulla.

Mihkel Plakso annap nüüdne Timmo wallawanemb Peter Plado tunistajas, et see 1879 aasta N 34 Kroono metsa zihi mant seeme puu wälja ragonu.

Timmo wallawanemb Peter Plado tulli ette nink ütles wälja, et tema om 1879 aastal Hans Rihm mõtsa wahi mant lõune poolt tee weert pitte mes Oleski poole weap kaswo puut Kroonu metsast ütte kubik süle puude pääle ragonu - metsa Herra luba ala, mes mõtsawht Hans Rihm kätte näutanu - 5 rubl massu eest, mes ka motsa wahi katte ara masnu - mõtsa herra nõudmise pääle.

Mihkel Plakso om Peter Plado Mihkel poig sellepääle tunistajas pandnu, et 1880 aastal om Timmo Kroonu mõtsawaht Jaan Roots Wana Koiola Kroonu metsast mes Timmo Maaska karja mõisa Korwemotse tee weeres Timmo mõisa minnen 40 palgi puud nink kats kõiwo Mihkel Saarnitzle Timmo walda müünu, kos kannu wälja raotu nink mustas palotetus perast saanu.

Timmo wallast, Peter Plado Mihkel poig tulli ette nink and tunistust, et Mihkel Saarnitz Timmo wallast om teda hendale töho palganu Wanakorwele, Kroonu metsa kandu

 maha ragoma nink mustas palotama. Selle töö man om ka Timmo wallast Karl Jaanson olnu.

Timmo wallast koolmeistre Mihkel Palgi ütles, et tema om Kroonu metsast pääle oma pallometsa Wana Koiola Kroonu metsast Timmo mõtsa waht Jaan Roots käest üts koiw  saanu.

Noor Jaan Lutzuweer Timmost kee koiwu om saanu, ei ole täämba ette tulnu.

Timmo wallawanemb ütlep käsk andnu ollew.

Timmo wallast Johan Pütt ei ole niisama ette tulnu, kee Wana Koiola Kroono metsast olla koiwo saanu Timmo metsawaht Jaan Roots käest.

Timmo wallast Johan Luksep tulli ette nink and tunistust, et mööda minewadel aastal om tema kadonu mõtsawaht Hans Rihm käest oma raha eest üts kõns Wana Koiola Kroonu metsast saanu.

Endine Timmo wallawanemb Karl Pille annap tunistust, et 1879 aastal om tema Timo walla Kroonu metsawahi Jaan Roots käest 5 süld kattusse laotu pakke Timo Zolgi koolimaja kattusses ostnu 5 rubli eest, see puu om Wahtse Koiola moisa Leewa weski man temale katte antu. -

Timmo Kroonu metsawaht Jakob Juks ei ole täämba ette tulnu, om Timmo wallawanembale teeda andnu, et Kroonu asja olla talitada. Soldat Jaan Juks elap nimetetu motsawahi poole kee käsk saanu, ent ei ole ette tulnu.

Timmo wallast Mihkel Karsana Peep Müürsep Jakob Teppo nink Liis Lauk ei ole täämba siija kasu pääle ete tulnu.

Timmo wallawanemb Peter Plado ütlep eenseiswele kiigile kask andnu ollew täämba Wana Koiola kogokonna kohtu ette tulla, ent Liis Lauk ei ole leuda olnu ke ka selle-perast käsku ei ole saanu.

Mihkel Plakso annap üles, et 1879 aastal N 34 ........ om Wana Koiola mes Jaan Plakk Wana Koiola Kroonu mõtsast palke saanu. -

Jaan Plak ütles motsaherra käest kül palke saanu ollew oma raha eest. -

Ado Hurt ei ole Wanast Koiolast täämba ette tulnu. Himmaste kula polizei Jaan Keerd annap wastust, et Ado Hurt ei ole eila kotton olnu.

Wana Koiolast Ado Kuus tulli ette nink ütles et tema maastki puud Kroonu metsast saanu ei ole.

Himmaste küla koolmeistre Johan Hurt ütles walja, et tema Ado Kuus naise käest om üts täht lugenu, täht om pliietsega kirjotet olnu: lubatu mõtsawaht Wreimannile kuiwi puid mõtsa alt anda.

Mihkel Plakso annap Pragi wallast Hans Purroson tunistajas, ütles, et tema palke Wana Koiola Kroonu metsast wedanu.

Hans Purrosson tulli ette, et tema om 1880 aasta 4 palki Kroonu metsa Herral Leukfeld;

Wana Koiola Kroonu metsast Benti mõisa Paidra weski mano wedanu, lubamise perra et neide palke ladwa wedamise palgas saawa; ent seeni ei ole lubatud palka kätte saanu.

Mihkel Plakso panep tunistajas Pragi wallast Johan Tindso, kee temale seletanu, et sinno ilma asjanda piinatas; et Jaan Rootsil om paljo laudo Paidre weski man olnu, et neid om tema ka Pragi walla tarwituse nink ehituse pääle ostnu, nink sinna weski mano ka Jaan Rootsil weel paljo laude perra jäänu. -

Pragi wallast Johan Tendso, kee enne Pragi wallawanemb olli - ütles wälja, et tema om lännu, Benti mõisa Paidra weski mano, om tahtnu parembit laude sääl korjata, sis om selle weski möldre Freiberg üttelnu, et ne omma Tim(m)o Kroonu motsawahi Jaan Roots lawwa, nink ei wõi neid korjata laske.

Mihkel Plaso annap üles, et Jaan Weiken om sel 17tal augustil 1881 kui Wanna Koiola kogokonna kohtu päämees, kogokonna kohtu arwamise perra d.d. 17 augustil 1881 

N 188 lännu Wana Koiola Kroonu metsa warastetu kandu üle kaema.

Endine pääkohtumees Jaan Weiken tulli ette, et augusti kuul 1881 aastal om tema lannu Wana Koiola Kroonu metsa warastetu puu kandu üle kaema: om löudnu, et Peter Lauk nurme piiri warast kunni Timmo piirii - mes Timmo Maaska karja moisast Kroonu Timmo moisa lähap, Kroonu metsast 40 pedaja kandu - mes koko 529 tolli tennu - 

2 koiwo kandu, mes 25 tolli kokko tennu - nimetetu kanna omma kiik tulega mustas palotetu, mes tammelehtega kinni kattetu olnu.

II. Wana Koiola Kroonu metsa rööwli pera päält N 27 raestiku mant 5 kaswo puu kanda löutu, mes kokko 122 tolli jämme olnu, mes 1880 aastal raotu olnu.

III. Wana Koiola terwe pää palgi mõtsa sisest wälja raotu 1881 aastal. Rööwli pera pääl Palandjarwe weeren 8 peda kandu, mes 133 tolli jäm(m)e.

IV  Wana Koiola kroonu mõtsast N 3 zihi 2,23 dess. päält 1881 aastal raotu täwweste Kiwastel kolme waka maa palgi mõtsa ära raotu nink weel mes sest zihist perra jäänu mõts, tolle sisest 119 palgi kanda üles löutu - nink kanso kannu lugemata.

Selle üle kaemise pääle om Kroonu metsa Herra Leukfeld Wana Koiola pääkohtumehe Jaan Weiken pääle V Kihelkonna kohtu kaibanu, selle pohjuse  pääle et Kroonu mõtsa ilma tema lubata lannu.

Keisriliku V Kihelkonna kohus om selle kaibuse pääle Jaan Weiken Wana Koiola pääkohtumees 5 rubl trahwiga trahwnu, et termini ildas jäänu om weel pääle selle 2 rubl trahwi woetu nii et 7 rubl üle koige see trahw mastus saanu.

                                   Kohtuwanemb: Peter Suig

                                    Kohtumees: Johan Keerd

                                    Kohtumees: Karel Sikal  XXX

                                             Kirj. P. Black