PROTOKOLL

Kabala: Protokolliraamat (1853-1875)

LeidandmedEAA.3443.1.1
Kaader
157
158
Daatum23.05.1875
Protokolli teema5. Kahjutasu; 9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Tõnno Rosileht Peakohtumees
Hans Naissar Kohtumees
Hans Ninemäggi Kohtumees

Mihkel Rõuk tulli ette ja kaebas: Hans Rabba olla Kaebaja lehma omma heina maa pealt Kinni pantinud. Kaebaja olla omma naese lehma järrel saatnud tedda wälja lunnastama; naene olla ka läinud se lehma kätte sada ning lubbanud poole selle kui ta lehma kätte sanud pantimise rahha kohhe ära maksa. Hans Rabbale, nipea kui naine omma wöö lehma sarwede külge siddunud ja lehma, mis jubba pool päewa seal kinni seisnud, tahtnud ärra tua, olla Hans Rabba kirwega tahtnud wööd katki raiuda kirwes agga trehwanud Kaebatu naise käe sisse nenda et kaks pahhema käe sõrme hawatud sanud.

Seal jures olla Hans Rabba weel kaebaja naesel rättiku peast ärra kiskunud ja ähwartanud naest weel peksa naine olla üsna palja peaga koddo tulnud. Nisugguse üllemellelise temputamisse pärrast ühhe naise wastu palluda  Kaebaja, et Hans Rabba saaks kange säduslikku trahwi alla tõmbatud.

Hans Rabba wastas kaebdusse peale: se olla tõssi et Mihkel Rõuko naene Kai omma lehma järrel tulnud kui kaebatu omma heinamaa seest omma jure kinni pantinud, ning kaebatud sõimama ja ähwardama hakkanud ja lubbanud Kaebatud ommast tallust Kautada. Kaebatu olla naest keelnud, lehma ilma innimesse wiisil räkimatta ehk wabbandamatta ehk pandi rahha maksmatta ärra wia, naene agga ei olla sedda kuulnud, waid lehma ärra winud. Kaebatu ei olle kül mitte kirwega naese käe sisse lönud, wait kül tal rättiku peast ärra wõtnud, et ta ilma keelmatta lehma ärra winud.

Ado Hendrikson sai ette nõutud, kes tunnistas: ta olla jures olnud, ja näinud, kui Mihkel Rõuku naene Kai  Hans Rabba jurest omma lehma, mis sinna pantitud olnud tahtnud ärra tua. Rabba olla naest keelnud, naene agga pannud omma wöö lehma sarwede külge, ning tahtnud lehma ärra wia, siis olla Rabba jure läinud kirwes käes ja tahtnud wööd, mis ümber lehma sarwede külges olnud katki raiuda, naene agga olla wastu rabbelenud ja ei olla sedda lasknud tehha sepeale olla Rabba naesel rättiku peast ärra tõmbanud ütteldes minne nüid peale, naene olla siis palja peaga koiu läinud ühhes lehmaga. Weel tunnistas tunnistaja kohhe peale selle kui Rabba Kirwega tahtnud wööd katki lõigata, olla naene tunnistajal näitanud, kuidas tal kaks sõrme ärra hawatud olnud, ja arwata tunnistaja, et se Rabba kirwest sündinud.

Kui tunnistajad Mihkel Hendriksoni ja Ado Jerw wälja ollid jänud siis sai arwatud, Kohtu käiad ja tunnistajad teiseks kohtu päewaks ette tellida ja siis otsusele saata.

/allkirjad/

Mihkel Rõuk tulli ette ja kaebas: Hans Rabba olla Kaebaja lehma omma heina maa pealt Kinni pantinud. Kaebaja olla omma naese lehma järrel saatnud tedda wälja lunnastama; naene olla ka läinud se lehma kätte sada ning lubbanud poole selle kui ta lehma kätte sanud pantimise rahha kohhe ära maksa. Hans Rabbale, nipea kui naine omma wöö lehma sarwede külge siddunud ja lehma, mis jubba pool päewa seal kinni seisnud, tahtnud ärra tua, olla Hans Rabba kirwega tahtnud wööd katki raiuda kirwes agga trehwanud Kaebatu naise käe sisse nenda et kaks pahhema käe sõrme hawatud sanud.

Seal jures olla Hans Rabba weel kaebaja naesel rättiku peast ärra kiskunud ja ähwartanud naest weel peksa naine olla üsna palja peaga koddo tulnud. Nisugguse üllemellelise temputamisse pärrast ühhe naise wastu palluda  Kaebaja, et Hans Rabba saaks kange säduslikku trahwi alla tõmbatud.

Hans Rabba wastas kaebdusse peale: se olla tõssi et Mihkel Rõuko naene Kai omma lehma järrel tulnud kui kaebatu omma heinamaa seest omma jure kinni pantinud, ning kaebatud sõimama ja ähwardama hakkanud ja lubbanud Kaebatud ommast tallust Kautada. Kaebatu olla naest keelnud, lehma ilma innimesse wiisil räkimatta ehk wabbandamatta ehk pandi rahha maksmatta ärra wia, naene agga ei olla sedda kuulnud, waid lehma ärra winud. Kaebatu ei olle kül mitte kirwega naese käe sisse lönud, wait kül tal rättiku peast ärra wõtnud, et ta ilma keelmatta lehma ärra winud.

Ado Hendrikson sai ette nõutud, kes tunnistas: ta olla jures olnud, ja näinud, kui Mihkel Rõuku naene Kai  Hans Rabba jurest omma lehma, mis sinna pantitud olnud tahtnud ärra tua. Rabba olla naest keelnud, naene agga pannud omma wöö lehma sarwede külge, ning tahtnud lehma ärra wia, siis olla Rabba jure läinud kirwes käes ja tahtnud wööd, mis ümber lehma sarwede külges olnud katki raiuda, naene agga olla wastu rabbelenud ja ei olla sedda lasknud tehha sepeale olla Rabba naesel rättiku peast ärra tõmbanud ütteldes minne nüid peale, naene olla siis palja peaga koiu läinud ühhes lehmaga. Weel tunnistas tunnistaja kohhe peale selle kui Rabba Kirwega tahtnud wööd katki lõigata, olla naene tunnistajal näitanud, kuidas tal kaks sõrme ärra hawatud olnud, ja arwata tunnistaja, et se Rabba kirwest sündinud.

Kui tunnistajad Mihkel Hendriksoni ja Ado Jerw wälja ollid jänud siis sai arwatud, Kohtu käiad ja tunnistajad teiseks kohtu päewaks ette tellida ja siis otsusele saata.

/allkirjad/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS