Kohtu ette tuli Liisu Keerles oma kõrwalseisja Hans Tõnsoniga ning kaebas, tal olnud Hans Kullassepaga laps, nüüd ei tahta Kullassep talle aga selle lapse toitmiseks mitte midagi maksta. Ta nõudis Kullassepa käest 50 Rbl lapse toitmise abiks.

Hans Kullassep kohtu ees ja wastas, see laps ei olla mitte tema jagu, ning ei tahta ta sellepärast Keerlessele mitte mingisugust maksta, sest et ta Keerlesesse mitte sugugi puutunud ei olle.

Liisu Keerles aga rääkis et Kullassep küllalt tema juures maganud olla, keegi tõised ei olla ialgi temasse puutunud, waid ainult Kullassep temaga kokku elanud, sellepärast olla see laps täieste Kullassepa jagu.

Kohtukäijad said kohtu eest ära minna lastud ning siis

Kohus mõistis:

Kullassep maksab Keerlessele 50 Rbl. Keerlesse saab seda raha nenda kätte et Kullassep talle 10 aastad iga aasta 5 Rbl maksab, nimelt siis kui laps ellama jääb.

Mõistus sai kohtukäijatel kuulutud ning appellationi wormalid seletud.

Kullassep ei olnud eesseiswa mõistusega mitte rahul, ning wõttis edasi kaebamiseks apellationi tähe. Kullassep lubas selle peale Kihelkonna kohtusse kaewata.

/allkirjad/