Kaupmees Julius Timps kaebas ta ostnud Jürri Rassi käest odre. Rass ei olla neid aga mitte ära wiinud, et kül wiimise tärmin 10 Märtsil 1880 olema pidanud.
Tema Timps olla Kaiju mõisa käeraha peale ülesosta ära kauplenud 450 Tsetwerti odre iga Tsetwert 8 Rbl 25 kop, selle palgaga, mis müiade käest odawam osta saab aga et Jürri Rass ja tõised müiad oma kaupa mitte ei ole täitnud selle pärast nõuuda Timps kui Kaijo mõisa asemel Kaijo mõisa walitsuse kirja järel nõnda et Kaiju mõisa mitte enam odre polle osta saanud waid wiimata jäetud odrade asemel rukkid ostma pidanud on ja rukki Tsetwertist 12 Rbl on maksnud, selle järel olla siis wahed 1 Tsetwert odrad 8 puuda maksta 8¼ Rbl ja odra puud 1 Rbl 3 kop. 1 Tsetwert rukkid 9 puuda maksta 12 Rbl ja rukkid 1 puud 1 Rbl 33 kop, wahed olla selle järel 30 kop puuda pealt ja Tsetwerti pealt 30 x 8, see teha siis 2 Rbl 40 kop.
Jürri Rass olla müünud 15 Tsetwerti a 7 Rbl 95 kop. Kaijo mõisawalitsus nõuuab iga wiimata jäänud odra Tsetwerti pealt kahju tasumist 2 Rbl 40 kop see olla 36 Rbl. Timpsi kauplemise kasu 30 kop Tsetwerti pealt, 4 Rbl 50 kop, odrade eest käsiraha 1 Rbl. Summa ühte kokku 41 Rbl 50 kop.
Wiimaks nõudis Timps, et tema iga päewa eest, mis kohtu juures käib, ehk wiidab, kui Kaijo mõisa asemnik aeawiitmise ja waewatasumiseks 2 Rbl päewa pealt tahab, ning nõudis, et asi seletud, ja tema oma ette antud raha summad nüüd kohe kätte saaks.
Jürri Rass wastas, tema ei tohtind oma odre mitte Kaijo mõisa wiia, sest Adu Lott olla talle selgest ütlenud et Kaijost odrade wastu sugugi raha ei saada, sest et Kaijos raha ei olla, kuidas wõind ta julgeda ilma rahata odrad Kaijo mõisa wiia pealegi olla Timps talle isi kirjast ette lugenud, et enne Märtsi kuud raha ei saawad, kellel arwata sälitus olla. Kellel aga 5 ehk 6 Tsetwerti olla, see woida ainult nüüt kätte saata, et tema aga just 1 neist müijadest olnud, kellel niipalju olema juhtunuid, et mitte raha kätte saata ei wõiwad, sellepärast ta siis ka oma odre sinna wiia ei julgenud, sest et tal kohe raha tarwis olnud, ning oma raha just selsamal korral kätte saada soowinud.
Saab edespidi weel ülekuulatud, seletud, ning wiimaks otsusele wõetud. Jäi sellepärast nüüd pooleli.
/allkirjad/
Kaupmees Julius Timps kaebas ta ostnud Jürri Rassi käest odre. Rass ei olla neid aga mitte ära wiinud, et kül wiimise tärmin 10 Märtsil 1880 olema pidanud.
Tema Timps olla Kaiju mõisa käeraha peale ülesosta ära kauplenud 450 Tsetwerti odre iga Tsetwert 8 Rbl 25 kop, selle palgaga, mis müiade käest odawam osta saab aga et Jürri Rass ja tõised müiad oma kaupa mitte ei ole täitnud selle pärast nõuuda Timps kui Kaijo mõisa asemel Kaijo mõisa walitsuse kirja järel nõnda et Kaiju mõisa mitte enam odre polle osta saanud waid wiimata jäetud odrade asemel rukkid ostma pidanud on ja rukki Tsetwertist 12 Rbl on maksnud, selle järel olla siis wahed 1 Tsetwert odrad 8 puuda maksta 8¼ Rbl ja odra puud 1 Rbl 3 kop. 1 Tsetwert rukkid 9 puuda maksta 12 Rbl ja rukkid 1 puud 1 Rbl 33 kop, wahed olla selle järel 30 kop puuda pealt ja Tsetwerti pealt 30 x 8, see teha siis 2 Rbl 40 kop.
Jürri Rass olla müünud 15 Tsetwerti a 7 Rbl 95 kop. Kaijo mõisawalitsus nõuuab iga wiimata jäänud odra Tsetwerti pealt kahju tasumist 2 Rbl 40 kop see olla 36 Rbl. Timpsi kauplemise kasu 30 kop Tsetwerti pealt, 4 Rbl 50 kop, odrade eest käsiraha 1 Rbl. Summa ühte kokku 41 Rbl 50 kop.
Wiimaks nõudis Timps, et tema iga päewa eest, mis kohtu juures käib, ehk wiidab, kui Kaijo mõisa asemnik aeawiitmise ja waewatasumiseks 2 Rbl päewa pealt tahab, ning nõudis, et asi seletud, ja tema oma ette antud raha summad nüüd kohe kätte saaks.
Jürri Rass wastas, tema ei tohtind oma odre mitte Kaijo mõisa wiia, sest Adu Lott olla talle selgest ütlenud et Kaijost odrade wastu sugugi raha ei saada, sest et Kaijos raha ei olla, kuidas wõind ta julgeda ilma rahata odrad Kaijo mõisa wiia pealegi olla Timps talle isi kirjast ette lugenud, et enne Märtsi kuud raha ei saawad, kellel arwata sälitus olla. Kellel aga 5 ehk 6 Tsetwerti olla, see woida ainult nüüt kätte saata, et tema aga just 1 neist müijadest olnud, kellel niipalju olema juhtunuid, et mitte raha kätte saata ei wõiwad, sellepärast ta siis ka oma odre sinna wiia ei julgenud, sest et tal kohe raha tarwis olnud, ning oma raha just selsamal korral kätte saada soowinud.
Saab edespidi weel ülekuulatud, seletud, ning wiimaks otsusele wõetud. Jäi sellepärast nüüd pooleli.
/allkirjad/
