Mõisa poolistes kaebtustes Tallinamaa siin Käoarrus elawa soldati Mihkle wastu tulega ilma ette waatamata kombel ümberkäimise pärast ja Peeter Leppiku konkursi raha jautamise ning sealt mõisa Käspre talu wõlgrendi walitseja härra A. Andreesen siia kohtu ette, et Andreeseni härra wastaline Käoarru soldat Mihkel ei olnud mitte ettetulnud, et kül seks käsku saanud olli.
Sellepärast jäi see edespidiseks seletuseks pooleli.
Peale selle nimetas A. Andreesen kas tal nüüd mitte kohe wõimalik ei oleks ₦ 102 Käspre talu rendi wõlga 131 Rbl 95 kop kätte saada ning nõuudis, et see konkursi raha nüüd kohe ära jäutud ning ta oma wõla sealt kohe praegu tasa wälja makstud saama peaks.
See konkursi asi sai tähele pantud ning ei olnud seal mitte enam raha mõisale ega tõistele jautamiseks kui ainult weel kuulutuse kulust ja teendre palgast üle jäänud 86 Rbl 85 kop.
Mõisa walitseja härra A. Andreesen hakkas rääkima peakohtumehe J. Kuldkeppi poole pöördes üteldes: Teie ning nõnda hästi ka kõik tõised tallitade oma asjad wäga pehmeste ja nõrgaste.
Peakohtumees J. Kuldkep wastas: ja, seda ütlete kül Teie aga mis tehakse meile tõiselt poolt sealt üteldakse meile, et meie mõisa wastu liig pehmed järelandjad olewad, ning nagu mõisa poole hoidwad, aga walda ja walla asjade wastu weel liig karetad ja waljudki olla. A. Andreeseni küsimise peale, kes wõib siis seda ütelda, wastas Kuldkep seda olla talle kaupmees Julius Timps mõne nädalite eest ütelnud.
Härra A. Andreesen ei jätnud nüüd seda mitte enam, waid tegi nõudmist selle peale, et kuida see asi nüüd kohtu peegli ees sündinud, nõuda J. Timps kohe ette hüütud saama peaks kes selle üle kohe wastama peab kuidas niisugust ütelust awaldada julgenud, mis mitte sugugi õige ei olla, ning mis põhja peale tohtida Timps seda siis ütelda, A. Andreesen ja J. Kuldkep astsid püsti ning seisid kohtu ees ning Andreesen nõuudis et see kaebtus tema poolt praegu seletud saama peaks.
Selle peale astus siis Timps kutsumise järrel kohtu ette ning wastas: tema ei seisa selles kaebtuses mitte kogukonna kohtu all ning ei saaks ka ennast selle kohtu alla nüüd mitte andma, sest ema olla Pärnu linna Bürgeri kogukonna hinge kirjas, selle peale läks Timps eest ära.
Timps astus weel ette ja ütles ta ei wõida nüüd mitte enam siia kaugemine jääda, waid pidada nüüd kohe ära sõitma, sest tema tallitus olla praegu teises kohas pooleli tallitada, mis mittusada Rubl suur olla ning ta pidada hädapärast praegu sinna minema.
Weel ütles Timps eest ära astudes et pealeki ei wõetawad tema asjad tema wahele, ning tema asjad ei saawad kunagi ette.
Walitseja härra Andreesen wastas mina tulen mõisa asjadega hoopis wäga arwa, aga Timps on iggal ja iggal kohtu päewal siin.
Peakohtumees Kuldkep ütles Timpsile sai ju üteldud, et nüüd mõisa lühike tallitus ette wõetud saab, sest et Timpsi asjas tunnistajad mitte siin ei olnud.
Andreesen tegi nõuudmist selle peale, kuidas tohtis Timps mõisa walitsuse wastu nii ütelda et mõisa asjad iga kord ikka tema asemele ette wõetawad.
Timps oli juba ära läinud.
Wallitseja härra Andreesen nõuudis, Timps pidada oma niisuguste üteluste eest wastutamise alla wõetud saama, ning ta ei wõida seda mitte niisama pikkalt jätta.
Panti seda nõnda kuida sündinud nõuudmist mööda ta kindlaks põhjaks kirja.
/allkirjad/
Mõisa poolistes kaebtustes Tallinamaa siin Käoarrus elawa soldati Mihkle wastu tulega ilma ette waatamata kombel ümberkäimise pärast ja Peeter Leppiku konkursi raha jautamise ning sealt mõisa Käspre talu wõlgrendi walitseja härra A. Andreesen siia kohtu ette, et Andreeseni härra wastaline Käoarru soldat Mihkel ei olnud mitte ettetulnud, et kül seks käsku saanud olli.
Sellepärast jäi see edespidiseks seletuseks pooleli.
Peale selle nimetas A. Andreesen kas tal nüüd mitte kohe wõimalik ei oleks ₦ 102 Käspre talu rendi wõlga 131 Rbl 95 kop kätte saada ning nõuudis, et see konkursi raha nüüd kohe ära jäutud ning ta oma wõla sealt kohe praegu tasa wälja makstud saama peaks.
See konkursi asi sai tähele pantud ning ei olnud seal mitte enam raha mõisale ega tõistele jautamiseks kui ainult weel kuulutuse kulust ja teendre palgast üle jäänud 86 Rbl 85 kop.
Mõisa walitseja härra A. Andreesen hakkas rääkima peakohtumehe J. Kuldkeppi poole pöördes üteldes: Teie ning nõnda hästi ka kõik tõised tallitade oma asjad wäga pehmeste ja nõrgaste.
Peakohtumees J. Kuldkep wastas: ja, seda ütlete kül Teie aga mis tehakse meile tõiselt poolt sealt üteldakse meile, et meie mõisa wastu liig pehmed järelandjad olewad, ning nagu mõisa poole hoidwad, aga walda ja walla asjade wastu weel liig karetad ja waljudki olla. A. Andreeseni küsimise peale, kes wõib siis seda ütelda, wastas Kuldkep seda olla talle kaupmees Julius Timps mõne nädalite eest ütelnud.
Härra A. Andreesen ei jätnud nüüd seda mitte enam, waid tegi nõudmist selle peale, et kuida see asi nüüd kohtu peegli ees sündinud, nõuda J. Timps kohe ette hüütud saama peaks kes selle üle kohe wastama peab kuidas niisugust ütelust awaldada julgenud, mis mitte sugugi õige ei olla, ning mis põhja peale tohtida Timps seda siis ütelda, A. Andreesen ja J. Kuldkep astsid püsti ning seisid kohtu ees ning Andreesen nõuudis et see kaebtus tema poolt praegu seletud saama peaks.
Selle peale astus siis Timps kutsumise järrel kohtu ette ning wastas: tema ei seisa selles kaebtuses mitte kogukonna kohtu all ning ei saaks ka ennast selle kohtu alla nüüd mitte andma, sest ema olla Pärnu linna Bürgeri kogukonna hinge kirjas, selle peale läks Timps eest ära.
Timps astus weel ette ja ütles ta ei wõida nüüd mitte enam siia kaugemine jääda, waid pidada nüüd kohe ära sõitma, sest tema tallitus olla praegu teises kohas pooleli tallitada, mis mittusada Rubl suur olla ning ta pidada hädapärast praegu sinna minema.
Weel ütles Timps eest ära astudes et pealeki ei wõetawad tema asjad tema wahele, ning tema asjad ei saawad kunagi ette.
Walitseja härra Andreesen wastas mina tulen mõisa asjadega hoopis wäga arwa, aga Timps on iggal ja iggal kohtu päewal siin.
Peakohtumees Kuldkep ütles Timpsile sai ju üteldud, et nüüd mõisa lühike tallitus ette wõetud saab, sest et Timpsi asjas tunnistajad mitte siin ei olnud.
Andreesen tegi nõuudmist selle peale, kuidas tohtis Timps mõisa walitsuse wastu nii ütelda et mõisa asjad iga kord ikka tema asemele ette wõetawad.
Timps oli juba ära läinud.
Wallitseja härra Andreesen nõuudis, Timps pidada oma niisuguste üteluste eest wastutamise alla wõetud saama, ning ta ei wõida seda mitte niisama pikkalt jätta.
Panti seda nõnda kuida sündinud nõuudmist mööda ta kindlaks põhjaks kirja.
/allkirjad/
