1. Ranna mõisa metsa walitseja Oskar Leidenbah rendib Joosep ja Jakob Lümati Õmedu lauawabriku külles olewa aija platsi umbes 1½ poolteist wakamaad kuue järjestikuse aasta pääle see on 23 Oktoobrist 1902 kuni 23 Aprillini 1909 aastani.
2. Metsa walitseja poolt saab niipea oma kuluga kawa kindel aid selle platsile ümber tehtud, mis ka platsi ära andmise ajal tema metsawalitseja omanduseks jäeb. Praegune aed ja maha pantud kartohwlid jääwad rendile andjate ehk nende rentniku omanduseks mis läbi wabriku platsi ära wiidud wõiwad saada.
3. Platsi all seisaw jäe jagu jääb rendiandjatele kala püüdmiseks wabaks ja ei wõi rendi wõtja kalapüüdmist mitte keelata kui sääl jäo pääl mitte weega olla lastud wabriku matterjali ei ole, mis läbi kala püüdmine muidugi takistud saab.
4. Rendi asemel saawad rendile andjad Ranna mõisa metsas nendele kätte näidatud piirides karjaskäimise luba, ei tohi aga mitte rohkem kui kümme (10) sarw looma ja 20 kakskümmend lammast kahe peale, mõisa metsa saata mis kõik omad peawad olema kuni 10neni wõib ka wõeraid sarwloomi olla kui peremeestel ennestel nii palju ei ole.
5. Kui Joosep ehk Jakob Lümat loomi üle 10 (kümne) Ranna mõisa metsa saadawad siis on metsa walitsejal luba, karjaskäimise luba ära wõtta ja maksab siis selle asemel kümme (10) rubla renti aastas. Kaks hobust wõiwad ka metsa käia ühes warsadega.
6. Metsawalitseja kohuseks jääb waadata, et mitte muid wõeraid loomi selle platsi peal ei tohi käia lasta, mis Lümatitel tarwitada on.
7. Kui Joosep ja Jakob Lümat selle platsi enne selle kondrahi lõppetust peaksiwad ära wõtta tahtma, siis maksawad nemad metsawalitsusele aia tegemise kulud 32. kop. sülla eest ära ja wõib metsawalitsusus oma aia ära wõtta. Kui aga metsawalitsus seda kondrahti ei peaks pidama ja seda platsi ära anda tahtma enne kondrahi lõppetust siis on Lümatitel õigus nõuda, et nende kari kuni kondrahi lõppuni Ranna mõisa metsas kätte näidatud piirides käia wõib ja maksawad nemad siis (wiis) 5 rubla karjas käimise eest igal aastal. Rendile wõtja: O Leidenbach (allkiri)
Rendile andjad: Jakob Lümat, Juhan Lümati eest A Kristean.
Otsustud et Rendile andjad Jakob Juhani p Lümat kui ka Joosep Jakobi p. Lümat ja Rendile wõtja Ranna metsa walitseja Oskar Leidenbah walla kohtule isiklikult tuntud on ja neil õigus on leppingut teha siis kinnitab wallakohus eestseiswa leppingu.
Kohtuesimees: J Nõmm
W .Juhanson
Kohtuliige: T Reinhold
Läbiwadatud 4 augustil 1903 a. P.T. K: Y. K. Parts.
1. Ranna mõisa metsa walitseja Oskar Leidenbah rendib Joosep ja Jakob Lümati Õmedu lauawabriku külles olewa aija platsi umbes 1½ poolteist wakamaad kuue järjestikuse aasta pääle see on 23 Oktoobrist 1902 kuni 23 Aprillini 1909 aastani.
2. Metsa walitseja poolt saab niipea oma kuluga kawa kindel aid selle platsile ümber tehtud, mis ka platsi ära andmise ajal tema metsawalitseja omanduseks jäeb. Praegune aed ja maha pantud kartohwlid jääwad rendile andjate ehk nende rentniku omanduseks mis läbi wabriku platsi ära wiidud wõiwad saada.
3. Platsi all seisaw jäe jagu jääb rendiandjatele kala püüdmiseks wabaks ja ei wõi rendi wõtja kalapüüdmist mitte keelata kui sääl jäo pääl mitte weega olla lastud wabriku matterjali ei ole, mis läbi kala püüdmine muidugi takistud saab.
4. Rendi asemel saawad rendile andjad Ranna mõisa metsas nendele kätte näidatud piirides karjaskäimise luba, ei tohi aga mitte rohkem kui kümme (10) sarw looma ja 20 kakskümmend lammast kahe peale, mõisa metsa saata mis kõik omad peawad olema kuni 10neni wõib ka wõeraid sarwloomi olla kui peremeestel ennestel nii palju ei ole.
5. Kui Joosep ehk Jakob Lümat loomi üle 10 (kümne) Ranna mõisa metsa saadawad siis on metsa walitsejal luba, karjaskäimise luba ära wõtta ja maksab siis selle asemel kümme (10) rubla renti aastas. Kaks hobust wõiwad ka metsa käia ühes warsadega.
6. Metsawalitseja kohuseks jääb waadata, et mitte muid wõeraid loomi selle platsi peal ei tohi käia lasta, mis Lümatitel tarwitada on.
7. Kui Joosep ja Jakob Lümat selle platsi enne selle kondrahi lõppetust peaksiwad ära wõtta tahtma, siis maksawad nemad metsawalitsusele aia tegemise kulud 32. kop. sülla eest ära ja wõib metsawalitsusus oma aia ära wõtta. Kui aga metsawalitsus seda kondrahti ei peaks pidama ja seda platsi ära anda tahtma enne kondrahi lõppetust siis on Lümatitel õigus nõuda, et nende kari kuni kondrahi lõppuni Ranna mõisa metsas kätte näidatud piirides käia wõib ja maksawad nemad siis (wiis) 5 rubla karjas käimise eest igal aastal. Rendile wõtja: O Leidenbach (allkiri)
Rendile andjad: Jakob Lümat, Juhan Lümati eest A Kristean.
Otsustud et Rendile andjad Jakob Juhani p Lümat kui ka Joosep Jakobi p. Lümat ja Rendile wõtja Ranna metsa walitseja Oskar Leidenbah walla kohtule isiklikult tuntud on ja neil õigus on leppingut teha siis kinnitab wallakohus eestseiswa leppingu.
Kohtuesimees: J Nõmm
W .Juhanson
Kohtuliige: T Reinhold
Läbiwadatud 4 augustil 1903 a. P.T. K: Y. K. Parts.
