Ilmunud oliwad kad. Andres Leppiku pärijate eestkostjad Joosep Willemson ja Karel Reinmann ja Kaarel Madise p. Leppik, kes järgmist leppingut aktiraamatusse kirjutada ja kinnitada paluwad.
1. Kad. Andres Leppiku pärijate eestkostjad Josep Willemson ja Karel Reinmann annawad wallakohtu lubaga Karel Madise p. Leppikule 1 aasta pääle Kubja N. 53 talust 2/5 osa, mis kad. Andres Lepiku käes pruukida oli enne tema surma, nendesamades piirides rendile. Rendiaeg algab 23 aprillil 1910 a. ja lõpeb 23 apr. 1911 a. ilma kumbagi poole ülesütlemata.
2. Renti maksab rentnik 40 rub. aastaks millest 20 rub. lepingu tegemise korral sisse sai makstud, kuna 20 rubla 1 oktobril 1910 ära maksta tuleb. Kõigist muudest kroonu ja wallamaksudest on rentnik waba, peab aga siiski weel 5 wakka kartulit kad. Andres Lepiku naese Miili Leppiku hääks maha panema ja harima. Kartulid istutab ja wõtab ülesse naene Miili ise. Peale selle kohustab rentnik ennast kõik naturorjused, nagu tee tegemise ja t. kandma.
3. Rentnik peab 3 wakka rukkit sõnnikuga wäetatud ja ilusasti haritud põllule maha külima. Ristik heina peab rentnik 1½ waka rukki külwi alla külima. Muud põldu peab rentnik korralikult pidama ;ei tohi sõnnikut majast wälja wiia ja n. e.
4. Sarw loomasid peab rentnik 2 tükki pidama ja ühe hobuse. Kad. Andres Leppiku naese Miili hääks peab rentnik suwel ka ühe lehma karjamaal käia laskma ja talwel temale ühe lamba üle pidama.
5. Kõik hooned, mis kad. Andres Leppiku pruukida oliwad, jääwad ka rentniku pruukida. Ainult Lepiku naesel Miili Lepikule jääb elu kammer, kus Miili on, pruukida ja elamiseks. Hoonete katuseid, mis rentniku käes tarwitada, peab rentnik tarwilikul mõõdul parandama ja kohendama.
6. Peaks olema, et enne rendi aja lõppu 1/5 osa maad mis Andres Lepiku käest teiste pärijatega tehtud lepingu põhjal seni ajani pruukida oli, ära saab mõistetud ja wõetud seaduslikul teel, siis ei ole rentnikul õigus selle eest kahju tasu ega muid kulusid nõuda ükskõik mis ajal ja missugusel näol see sünnib. Rendi peab rentnik ka niisugusel korral täielikult ära maksma.
7. Karjamaalt ja heinamaalt wõib rentnik hagu küüni põhja tarwis saadu wedamiseks ja aia tegemiseks raiuda.
Eespool kirjeldatud tingimustega on mõlemad pooled rahul, mille täienduseks oma nime alla kirjutawad.
K. Reinman. J. Willemson (allkirjad). Rendile wõtja Karel Madise p. Leppik ei oska kirja, tema palwe pääle kirjutas alla Josep Kurs.
1919 a. aprilli kuu 7 päewal Ranna wallakohus tunnistab, et eelseisew lepping mõlemite poolte nõus olemisel on tehtud, see nendele ette loetud on ja ka nende s.o. kad. Andres Leppiku päranduse tombu ja pärijate eestkostjate Josep Willemsoni poolt ja Karel Madise p. Leppiku, kui rentija poolt tema eest tema palwe pääle Joosep Kursi poolt isiklikult oma käega alla on kirjutatud. Kõik alla kirjutajad on Ranna walla kohtule isiklikult tuntud.
Esimees A Ertis (allkiri)
liikmed J. Wene J. Leppasep (allkirjad)
Kirjutaja J Priimägi (allkiri)
Ilmunud oliwad kad. Andres Leppiku pärijate eestkostjad Joosep Willemson ja Karel Reinmann ja Kaarel Madise p. Leppik, kes järgmist leppingut aktiraamatusse kirjutada ja kinnitada paluwad.
1. Kad. Andres Leppiku pärijate eestkostjad Josep Willemson ja Karel Reinmann annawad wallakohtu lubaga Karel Madise p. Leppikule 1 aasta pääle Kubja N. 53 talust 2/5 osa, mis kad. Andres Lepiku käes pruukida oli enne tema surma, nendesamades piirides rendile. Rendiaeg algab 23 aprillil 1910 a. ja lõpeb 23 apr. 1911 a. ilma kumbagi poole ülesütlemata.
2. Renti maksab rentnik 40 rub. aastaks millest 20 rub. lepingu tegemise korral sisse sai makstud, kuna 20 rubla 1 oktobril 1910 ära maksta tuleb. Kõigist muudest kroonu ja wallamaksudest on rentnik waba, peab aga siiski weel 5 wakka kartulit kad. Andres Lepiku naese Miili Leppiku hääks maha panema ja harima. Kartulid istutab ja wõtab ülesse naene Miili ise. Peale selle kohustab rentnik ennast kõik naturorjused, nagu tee tegemise ja t. kandma.
3. Rentnik peab 3 wakka rukkit sõnnikuga wäetatud ja ilusasti haritud põllule maha külima. Ristik heina peab rentnik 1½ waka rukki külwi alla külima. Muud põldu peab rentnik korralikult pidama ;ei tohi sõnnikut majast wälja wiia ja n. e.
4. Sarw loomasid peab rentnik 2 tükki pidama ja ühe hobuse. Kad. Andres Leppiku naese Miili hääks peab rentnik suwel ka ühe lehma karjamaal käia laskma ja talwel temale ühe lamba üle pidama.
5. Kõik hooned, mis kad. Andres Leppiku pruukida oliwad, jääwad ka rentniku pruukida. Ainult Lepiku naesel Miili Lepikule jääb elu kammer, kus Miili on, pruukida ja elamiseks. Hoonete katuseid, mis rentniku käes tarwitada, peab rentnik tarwilikul mõõdul parandama ja kohendama.
6. Peaks olema, et enne rendi aja lõppu 1/5 osa maad mis Andres Lepiku käest teiste pärijatega tehtud lepingu põhjal seni ajani pruukida oli, ära saab mõistetud ja wõetud seaduslikul teel, siis ei ole rentnikul õigus selle eest kahju tasu ega muid kulusid nõuda ükskõik mis ajal ja missugusel näol see sünnib. Rendi peab rentnik ka niisugusel korral täielikult ära maksma.
7. Karjamaalt ja heinamaalt wõib rentnik hagu küüni põhja tarwis saadu wedamiseks ja aia tegemiseks raiuda.
Eespool kirjeldatud tingimustega on mõlemad pooled rahul, mille täienduseks oma nime alla kirjutawad.
K. Reinman. J. Willemson (allkirjad). Rendile wõtja Karel Madise p. Leppik ei oska kirja, tema palwe pääle kirjutas alla Josep Kurs.
1919 a. aprilli kuu 7 päewal Ranna wallakohus tunnistab, et eelseisew lepping mõlemite poolte nõus olemisel on tehtud, see nendele ette loetud on ja ka nende s.o. kad. Andres Leppiku päranduse tombu ja pärijate eestkostjate Josep Willemsoni poolt ja Karel Madise p. Leppiku, kui rentija poolt tema eest tema palwe pääle Joosep Kursi poolt isiklikult oma käega alla on kirjutatud. Kõik alla kirjutajad on Ranna walla kohtule isiklikult tuntud.
Esimees A Ertis (allkiri)
liikmed J. Wene J. Leppasep (allkirjad)
Kirjutaja J Priimägi (allkiri)
