Timps tahtis oma ülesantud nõudmist Oru käest nüüd kätte ning nõudis waewa palka ka selle eest et Oru mitte kohtu juure ei tulnud ning ta päris ilma asjata oma kindla kauba juures niipalju waewa nägema pidada.

Oru wastas et Kaiust mitte raha ei saand, ei julgend ta oma otre mitte Kaiu wiia. Ado Lott teada seda selgeste tunnistada et Kaiust mitte raha odrade eest kohe wälja ei makstud.

Lott sai kutsutud, Timps ütles Lott olla tema wihamees ning ei woida ta asjas mitte tunnistaja olla ning läks siis Timps ise uksest wälja.

Ado Lott tunnistas, ta pärind järele ja saand selgeste teada et Kaiust odrade eest mitte wõimalik raha saada ei olnud ning ilma rahata otre ära anda ei woinud ja ometi keegi julgeda.

Oru rääkis, sellepärast olla ta siis ka kartnud et rahast sel kombel ka päris ilma jääda wõib kui mitte kohe wälja ei makseta, sest et ilma jäämist mitmes kohtus ka küllalt ette tulnud olla ning tal onm raha just selsamal korral wäga hädaste tarwis olnud ning ilma rahata ometi oma otre mitte ära anda ei tohtinud.

Oru ja Lott astsid eest ära.

Timpsi ja Wainu wahel rääkisidgi Mart Rõuk, Hans Warjus ja Tõnis Kuulbus et Kaiust keegi odra wiia mitte kohe raha kätte ei saa, ning on see nende tunnistus sellel kohtul selgeste teada. 

Et Orul ilma rahata mitte wõimalik ei olnud otre ära anda ei olnud, siis

Kohus mõistis Timpsi nõudmist kõigipidi tühja ning kautab Timps käeraha et ise omalt poolt oma kaupa mitte täita ei jõudnud.

Kohtumõistus sai Timpsile ja Orule kuulutud ning appelatsioni formalid kohtukäijatele tutwaks tehtud.

Timps wastas kauba täht olla ta kauba kindlus ning niisuguse kohtu otsusega ei wõida ta mitte sugugi rahule jääda waid nõuda edasi kaebamiseks appelatsioni tähte, sest kui keegi odra rahast ilma jäänud oleks, seda oleks ma, Timps, ise siis wastama pidand.

Timpsi nõudmist mööda sai talle edasi kihelkonnakohtu kaebamiseks appelatsioni täht kohe lubatud ning said kohtukäijad siis eest ära minna lastud.

/allkirjad/