Tõnu Markus nõudis Hans Ibruse käest et oma raha 35 rubla 67 kop., mis nende rehnungide segaduste ja seletuste läbi Ibruse käest saada, nüüd enesele kätte.

Hans Ibrus kaebas ja nõudis et Tõnu Markuse käest oma raha 14 rubla 60 kop. nüüd ükskord juba kätte saaks. Markusele maksa ei olewad tal midagi, waid nõnda kuida ülesannud 14 rubla 60 kop. küll saada, seda tahta ta Markuse käest nüüd praegu kätte.

Markus wastas, 35 rubla 67 kop. olla tal Ibruse käest küll saada, aga maksmist ei olewad tal temale ei mingisugust.

Tunnistusi ei olnud kummalgi.

Kohtukäijas waidlesid omas nõudmistes weel edasi, aga nende waielusest ei tulnud asjale ei mingisugust paremat selgust wälja ning said nad siis kohtu eest ära minna lastud, siis

Kohus mõistis,

niihästi Markuse kui ka Ibruse nõudmised mõlemilt poolt tühja, sest et neil omas nõudmistes ei mingisugust päris puhast ega selget tunnistust ei ole.

Mõistus sai kohtukäijatele kuulutud ning nad appellatsioni formalidega tutwaks tehtud.

Pärast andsid, niihäste Markus kui ka Ibrus, üles et nad sellega mitte rahule ei jääwad, siis lubati neile küsimist mööda edasikaebamiseks appellatsioni tähtesid anda.  

/allkirjad/