Päriskohtupääw 20. Januaril No 1 1886

Mari Mulk ja tema nõuandja tema poeg Juhan kaewab: Minu poeg Karel ajab mind ära ja wõtis minu loomad: Hobuse ja Lehma ära; Need jäid minu poja Johanist tema kätte kui see soldatiks laks. Mina tahan sedasama lehma tagasi saada, mis meie kaswatasime.

Karel Mulk ütleb: Mina ei ole ema ära ajanud ega temale leiba keelanud, aga seda olen keelanud et ta ei pia riidlema ema läheb ise ära teise wenna juure. Hobune ja Lehm jäiwad mulle, kui wend soldatiks läks aga meie ostsime need kahekesti ühes:

Hobuse 20 rbl. ja

Lehma 10 rbl. eest.

Mina olen wennale raha järele saatnud 21 rbl. Kui ta soldatiks oli ja 2 rbl. maksin postiraha.

See protukoll on nendele ette loetud ja nemad ütlewad: See on tõsi.

Mõistetud:

See Lehm saab Johan Mulkile ja Hobune Karel Mulkile

Kohtuwanem J. Türner <allkiri>

Kohtu kõrwamees M. Wektoff XXX

Kohtu kõrwamees M. Lampmann XXX

Kohtu kirjutaja A. Temant <allkiri>