PROTOKOLL

Habaja: Protokollid (1874-1876)

LeidandmedEAA.1089.1.1
Kaader
48
Daatum31.07.1875
Protokolli number35
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Tönnu Dideberg Peakohtumees
Jaan Rosenbaum Kohtumees
Jüri Kugel Kohtumees
M. Eichtal Kirjutaja

Tulli ette Jürri Wasmani surma pärast mis N 34 polele jäi. et Tuinistusi puudus kis temma surma ajal seal olnud.

3) Tulli ette Jürri teine poeg Adu Wasman ütles temma on koa kesknadal Linna laind kui Issa Neljabäw surnd. Kui Linnast koju tulnd, Issast puusärgi möetu wötnd siis on näind et Issa peasees körwa ja Silma wahel on nönna suggune werrine auk olnud kui üks pligweder jämme on, ennam ei teand ühtigi.

4) Tulli ette Kärri perre sullane Jaan Iwwa ütles et pesemese ajal on näind et Surnul augud on olnud peasees mis werd wälja ajand.

5) Tulli ette Kärri perre naine Marri Wasman Hansu naine, temma on arwand et wanna Issa Jürri akkab Surrema, soatnud teiste kahhe miniatele, Kröd ja Mai Wasmannidele käsgu, et tulewad mulle seltsiks, ja need möelamd Miniad ehk ölda Jürri poegade Naised, olnud pärrast Surnu pesiad. Kis need Augud Surnu pea sees näind köige enne pesemese ajal.

Sel surma Öhtul kui Kärri perre Öhtast söönd on perrenaine Marri tulnd Sömma tuppa ja ölnd Issa on juba Surnd. ja kui pärrast surnu pessemist temmale Särki selga pand on koa näind neid aukusi temma pea sees. ja arwas et aiguse ajal temma asseme körwas puu alg olnud, ehk on seal üks oks külges olnd kis olleks temma peasisse pistnud.

6) Agga kohtu arru järel ei wöind se kogguni wöimalik olla et ühhe puu allul nönna pik oks külges on, ja nönna suguse pu oksal mis pelihwedre jämedune on ei olle sedda tuggewust et teine poolt pea sisse lähheb ja teine poole wälja tulleb.

7) On omidigi tössi et need Augud on Jürri Wasmani peas sees olnud, agga nende Tuinstuse andja Inimeste ulkas ei olnud keddagi kis olleks wöind ölda kis sedda kurja tööd on teinud.

/Sai Hakenrichtre kohtuse sadetud/

Tulli ette Jürri Wasmani surma pärast mis N 34 polele jäi. et Tuinistusi puudus kis temma surma ajal seal olnud.

3) Tulli ette Jürri teine poeg Adu Wasman ütles temma on koa kesknadal Linna laind kui Issa Neljabäw surnd. Kui Linnast koju tulnd, Issast puusärgi möetu wötnd siis on näind et Issa peasees körwa ja Silma wahel on nönna suggune werrine auk olnud kui üks pligweder jämme on, ennam ei teand ühtigi.

4) Tulli ette Kärri perre sullane Jaan Iwwa ütles et pesemese ajal on näind et Surnul augud on olnud peasees mis werd wälja ajand.

5) Tulli ette Kärri perre naine Marri Wasman Hansu naine, temma on arwand et wanna Issa Jürri akkab Surrema, soatnud teiste kahhe miniatele, Kröd ja Mai Wasmannidele käsgu, et tulewad mulle seltsiks, ja need möelamd Miniad ehk ölda Jürri poegade Naised, olnud pärrast Surnu pesiad. Kis need Augud Surnu pea sees näind köige enne pesemese ajal.

Sel surma Öhtul kui Kärri perre Öhtast söönd on perrenaine Marri tulnd Sömma tuppa ja ölnd Issa on juba Surnd. ja kui pärrast surnu pessemist temmale Särki selga pand on koa näind neid aukusi temma pea sees. ja arwas et aiguse ajal temma asseme körwas puu alg olnud, ehk on seal üks oks külges olnd kis olleks temma peasisse pistnud.

6) Agga kohtu arru järel ei wöind se kogguni wöimalik olla et ühhe puu allul nönna pik oks külges on, ja nönna suguse pu oksal mis pelihwedre jämedune on ei olle sedda tuggewust et teine poolt pea sisse lähheb ja teine poole wälja tulleb.

7) On omidigi tössi et need Augud on Jürri Wasmani peas sees olnud, agga nende Tuinstuse andja Inimeste ulkas ei olnud keddagi kis olleks wöind ölda kis sedda kurja tööd on teinud.

/Sai Hakenrichtre kohtuse sadetud/


TAGASI KUVA MÄRGENDUS