Gärtner oli tulnud ning nõudis Ibrus, Gärtner jätnud 3 sülda puid wedamata, põletanud aia ära, rikkunud heinamaa ära ning olla tal Gärtneri käest weel saada ning tahta nüüd kätte. 1 tsetwert rukkid, 1½ tsetwerti kaeru, 1½ wakka kartohwlid ning 3 wakka 8 karnist linaseemnid, ka jätnud wiimaks Gärtner ta hoonte kattuksed parandamata.

Gärtner wastas, need nõudmised olla walsid ning mitte ükski õige, ainult mahaniidetud heinu olla tal suur wesi küll ärawiinud, puid olla aga temal Ibruse käest küll nõuda aga mitte Ibrusel tema käest.

Kohtukäijate wastastikku waidlemisest ei tulnud asjale aga enam midagi paremat selgust, sest et neil kedagi tunnistust ei olnud, siis astsid nad kohtu eest ära, ning

Kohus mõistis kõik ülesantud nõudmised tühja sest et neist keegi midagi ei tea ning nende selgeks tegemiseks kedagi tunnistust ei ole.

Mõistus sai kohtukäijatele kuulutud ning edasikaebamise §§ seletud. Ibrus ütles et ta sellega mitte rahul ei olla, siis lubati talle kihelkonnakohtusse kaebamiseks appellatsioni tähte.

/allkirjad/