PROTOKOLL

Juuru: Pirgu vallakohtu protokolliraamat (1870-1880)

LeidandmedEAA.2626.1.14
Kaader
17
18
Daatum25.11.1871
Protokolli number24
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Peter Tammert Peakohtumees
Rein Jäer Kohtumees
Jaan Uusmann Kohtumees

Moisa Härra kaebas kohtusse et Mölder Romulus tulnud Awterpahti peal Pirku Moisa Möldreks mis § 93 peab kelama, allamal nimetud punktide pärrast Härra seisab selle wasto.

Kohus Möistab et selle § 93 järrel ei olle koha wötja waid koha andja süiallune.

Kohus ei woi selle peal ühtiki moista.

II

Härra kaebas et Mölder Romulus essimesel koha aastal widdand Aggo Soesillalt mis Härra kirjutaja Hansna ja Tallitaja Anton Lindi läbbi ärra keelda lasknud.

Kohus ütleb et se kaebtus on 1869 aastal suremas kohtus ärra selletud.

III

Kaewab Härra et selli poolt joe kallas on mönni sülda laijuti maddalamaks kaewatud ja teine poolt tee joe kallas saue widdamissega ilma küssimatta süggawamaks kaewand mönni kwadrad sülda.

Mölder sai kohto ette kutsutud ja küssitud kas on Moisa polt keeldud, Mölder wastas ei olle keeldud. Selle ülle tunnistab kohus et need Augud on mönne Aasta eest enne sedda Möldred olnud.

Kohus ei wöi selle peale uhtigi Moista.

IV Härra kaewab et Mölder prugib 1867. aastald keik weskij jure antud puud mis ülle pool jalga körguti. Kwitungid Moisas olla peab omma tarwis ärra prukima.

Möldre käest sai küssitud kuddas ta on tohtind neid oma tarwis ärra prukida ja mitte weskij tarwis. Mölder wastas kohto ees et need Moisast antud tarwis puud on keik weskij jure prugitud ja mis prukimatta on järrel, kui Härral tunnistust on et Majale ollen prugind siis satko kohtusse.

Kohus ütleb et Härral tunnistust ei olle ei woi kohus ühtigi Moista.

V

Weel kaewab Härra kohtusse et Mölder tahtnud kaks wee rattast uesti teha selle tarwis Härra andnud kuus kolme süllased lohku ja endise Möldre Krimilt jänud peale weel kaks lohku tömma kätte känud, nende pude wälja wötmisse peal, on agga üks wessi rattas tehtud ja teise kuiwa rattal on agga uus rist sisse tehtud mis tarwis isse ärralissed puud antud.

Mölder sai kohto ette kutsutud ja küssitud, Mölder ütles kohto ees et keik on wessi ratta sisse läinud.

Kohus ei woi selle ülle ühtigi Möista et Härra ei olle näinud Majal prugitawad.

VI

Härra kaewab kohtusse et sui Möldre Maja ehitamisse jurdes Härra seisnud pr. samo majast emal, Mölder piggistand müts peas Maja ja Härra wahelt läbbi, mis peale Härra üttelnd kui sa mitte oska terretada siis käi selja tagga läbbi mis peale Mölder wastand minno Müts maksab minno omma raha.

Möldre käest sai küssitud ta wastas egga ma ilma Mütsita tööd prugi teha.

Kohus ei woi selle peal ühtigi Moista, olleks Härra Möldrega enne rakind siis olleks piddand Mölder Mütsi wötma.

VII

Härra kaewab kohtusse mis N 22 polel jäi et Mölder olla wiie ja seitsme sülla wahel küntud ma pealt nored puud ülles jurind ja ommal Sea aggerik ülles ehitand.

Möldre käest sai küssitud. Mölder toi tunnistajaks Karel Tonstein kes sedda maad on künnud tunnistab et seal peal mitte üks puu polle rohkem olnud kui üks lepp ja se on praegust alles. Rits Wollbad tunnistab et Härra tämal ütteld 1869 aastal kui tämma Möldre jures künnud et peab Ue majani kündma agga Rits Wollbrad ütteld se pölle minnu assi kes teab kui kaugel Mölder tahhab künda lasta, siis Härra läinud Möldre jure ja ütelnd Möldrele need samad sönnad ja Mölder wastand se aasta ma ei jöua, küll ma teine aasta künnan.

Kohus ei wöi Möldert ühtigi trahwida et Möldrel käe mees on et Härra lubband on Mölderd künda.

VIII

Härra kabab kohtusse et Möldrel pölle lubba kontrahi järrel siggu piddada mis Härra mitmes kohtus ülles annud on, ja tännasel päwal joksnud weskij ouest üks sigga pole teele Härra järrel.

Möldre kontraht sai kohto ees ette loetud ja sees seisis et woib siggu Soesillal karjasmal piddada.

Kohus Moistab et Mölder woib talwe koddo ümber piddada.

IX

Härra kaewas kohtusse et kuus weskij kibbi on kwitungi peal weskij jures, ja sure kaewamisse peal on üks weskij kibbi kätte sanud aasta eest ja seisab tännawo ilma prukimata öues, ja Härra ei sa omma kaks kibbi kätte, ei keela ka kontrahi järrel weel üks kibbi lasta teha kui mölder kontrahi järrel murretseb teggijad. Möldre käest sai kohto ees küssitud miks ta Härra kibba kätte ei anna, Mölder wastas et enne ei woi täma wannu kibba kätte anda kui teist uut pölle sanud ja Mölder olla Härra jure kibbi teggijad satnud agga Härra pölle kaupa teinud.

Kohus ei woi muud Moista kui Mölder ue kibbi kätte saab siis peab Mölder wanad kätte andma.

Kohto pea wannem Peter Tammert XXX

Körwamehed Rein Jäer XXX Jaan Uusmann XXX

Moisa Härra kaebas kohtusse et Mölder Romulus tulnud Awterpahti peal Pirku Moisa Möldreks mis § 93 peab kelama, allamal nimetud punktide pärrast Härra seisab selle wasto.

Kohus Möistab et selle § 93 järrel ei olle koha wötja waid koha andja süiallune.

Kohus ei woi selle peal ühtiki moista.

II

Härra kaebas et Mölder Romulus essimesel koha aastal widdand Aggo Soesillalt mis Härra kirjutaja Hansna ja Tallitaja Anton Lindi läbbi ärra keelda lasknud.

Kohus ütleb et se kaebtus on 1869 aastal suremas kohtus ärra selletud.

III

Kaewab Härra et selli poolt joe kallas on mönni sülda laijuti maddalamaks kaewatud ja teine poolt tee joe kallas saue widdamissega ilma küssimatta süggawamaks kaewand mönni kwadrad sülda.

Mölder sai kohto ette kutsutud ja küssitud kas on Moisa polt keeldud, Mölder wastas ei olle keeldud. Selle ülle tunnistab kohus et need Augud on mönne Aasta eest enne sedda Möldred olnud.

Kohus ei wöi selle peale uhtigi Moista.

IV Härra kaewab et Mölder prugib 1867. aastald keik weskij jure antud puud mis ülle pool jalga körguti. Kwitungid Moisas olla peab omma tarwis ärra prukima.

Möldre käest sai küssitud kuddas ta on tohtind neid oma tarwis ärra prukida ja mitte weskij tarwis. Mölder wastas kohto ees et need Moisast antud tarwis puud on keik weskij jure prugitud ja mis prukimatta on järrel, kui Härral tunnistust on et Majale ollen prugind siis satko kohtusse.

Kohus ütleb et Härral tunnistust ei olle ei woi kohus ühtigi Moista.

V

Weel kaewab Härra kohtusse et Mölder tahtnud kaks wee rattast uesti teha selle tarwis Härra andnud kuus kolme süllased lohku ja endise Möldre Krimilt jänud peale weel kaks lohku tömma kätte känud, nende pude wälja wötmisse peal, on agga üks wessi rattas tehtud ja teise kuiwa rattal on agga uus rist sisse tehtud mis tarwis isse ärralissed puud antud.

Mölder sai kohto ette kutsutud ja küssitud, Mölder ütles kohto ees et keik on wessi ratta sisse läinud.

Kohus ei woi selle ülle ühtigi Möista et Härra ei olle näinud Majal prugitawad.

VI

Härra kaewab kohtusse et sui Möldre Maja ehitamisse jurdes Härra seisnud pr. samo majast emal, Mölder piggistand müts peas Maja ja Härra wahelt läbbi, mis peale Härra üttelnd kui sa mitte oska terretada siis käi selja tagga läbbi mis peale Mölder wastand minno Müts maksab minno omma raha.

Möldre käest sai küssitud ta wastas egga ma ilma Mütsita tööd prugi teha.

Kohus ei woi selle peal ühtigi Moista, olleks Härra Möldrega enne rakind siis olleks piddand Mölder Mütsi wötma.

VII

Härra kaewab kohtusse mis N 22 polel jäi et Mölder olla wiie ja seitsme sülla wahel küntud ma pealt nored puud ülles jurind ja ommal Sea aggerik ülles ehitand.

Möldre käest sai küssitud. Mölder toi tunnistajaks Karel Tonstein kes sedda maad on künnud tunnistab et seal peal mitte üks puu polle rohkem olnud kui üks lepp ja se on praegust alles. Rits Wollbad tunnistab et Härra tämal ütteld 1869 aastal kui tämma Möldre jures künnud et peab Ue majani kündma agga Rits Wollbrad ütteld se pölle minnu assi kes teab kui kaugel Mölder tahhab künda lasta, siis Härra läinud Möldre jure ja ütelnd Möldrele need samad sönnad ja Mölder wastand se aasta ma ei jöua, küll ma teine aasta künnan.

Kohus ei wöi Möldert ühtigi trahwida et Möldrel käe mees on et Härra lubband on Mölderd künda.

VIII

Härra kabab kohtusse et Möldrel pölle lubba kontrahi järrel siggu piddada mis Härra mitmes kohtus ülles annud on, ja tännasel päwal joksnud weskij ouest üks sigga pole teele Härra järrel.

Möldre kontraht sai kohto ees ette loetud ja sees seisis et woib siggu Soesillal karjasmal piddada.

Kohus Moistab et Mölder woib talwe koddo ümber piddada.

IX

Härra kaewas kohtusse et kuus weskij kibbi on kwitungi peal weskij jures, ja sure kaewamisse peal on üks weskij kibbi kätte sanud aasta eest ja seisab tännawo ilma prukimata öues, ja Härra ei sa omma kaks kibbi kätte, ei keela ka kontrahi järrel weel üks kibbi lasta teha kui mölder kontrahi järrel murretseb teggijad. Möldre käest sai kohto ees küssitud miks ta Härra kibba kätte ei anna, Mölder wastas et enne ei woi täma wannu kibba kätte anda kui teist uut pölle sanud ja Mölder olla Härra jure kibbi teggijad satnud agga Härra pölle kaupa teinud.

Kohus ei woi muud Moista kui Mölder ue kibbi kätte saab siis peab Mölder wanad kätte andma.

Kohto pea wannem Peter Tammert XXX

Körwamehed Rein Jäer XXX Jaan Uusmann XXX


TAGASI KUVA MÄRGENDUS