Kohtuse kebas Herküla mõisa walitsus (kirja läbi) et mõisa kerneri pois (hooste poisiga) pühapäew Purila kõrtsus mõisa töö hobusega läinud, kust nemad õhto hilja jälle olid tagasi tulnud. Et hooste pois Hakenrihtre kohtu saab saadetud, ei ole walla kohtul tema üle mõistmist, aga kerneri pois kes alles lapse kirjas seisab, saadan walla kohtu, et temale seal witsu saab antud.
Ja teiseks on weel üks kaebdus endise Saaremõisa lamba pois Hansu üle, se pois on Sellilt päritud, tema jooksis sui ära, ja põle tänine tagasi tulnud, saab telitud ka selle poisile laska witsu anda.
Kohus kutsus kerneri pois Otto Pahweld ette, (kes alla 14 a. wana) ja kuulas et kuidas, tema oli tahtnud mõisa hobusega kõrtsu minna. Et pois, kes seda salata ei wõinud, waid ütles et hooste pois teda oli kutsunud heino aitama tua, ja heina küüni jure minnas oli hooste pois (kes juba wana mees on) paar süle täit heino wötnud, ja ree peale pannud, üteldes, pärast aida sa mul heino peale panna aga nüüd lähme Purila kõrtsi. Et kerneri pois seda põle esite kül mitte tahtnud, ega heaks arwanud, on hooste pois teda pool wägise sundinud, üteldes walitseja on kodust ära, põlle sul selle ette midagi muret, siis olla ka tema läinud.
Kohus kes seda poisile suureks wallatuseks ja koeruseks panni, nii noorelt juba teiste seltsi kõrtsi minna mõisteti temale 15 head witsa hoopi ölletuseks. /täidetud sel 26/10/
Teiseks kutsus kohus lamba pois Hans Nihkweld ette ja kuulas, et kuidas ta oli tohtinud lambust ära jooksta. Aga se pois tunnistas et tema põle mitte ära jooksnud, waid teda on ära aetud. Ja miks pärast, -tuli ka selle poisi isa kohtu ette ja ütlesid, et lamba (Schäfer) peremees Saaremõisas teda ola lamaste jure kaubelnud, kus tema ka juba üks aasta ja kolm kuud oli olnud, aga nüüd oli mõisa walitsus teda tahtnud (Herküla) suremõisa sigade jure saada, mis pois mitte põle tahtnud, ega ole ka tema isa seda lubanud, selle pärast et need loomad wäga pahad hoida on, sest et enne juba kaks poisi nende hoidmisest ära tüdinud, ja ära läinud.
Et aga nüüd põle teda ennam lastud lambaste jures ka olla, on pidanud lamba peremees teda karja hoidmise jurest mõisa käsu peale ära ajama, on ta koju oma isa jure läinud.
Kohtu otsuseks mõisteti, et pois süüst pidi lahti olema, selle pärast, et ta lambaste karjatseks lamba peremehega oli kaubelnud, aga mitte sigade karjatseks mõisa walitsusega.
nõnda sai neile kohtu otsus ette loetud, ja wabaliselt ära lastud.
Kogu kohto wanem: Toomas Matson XXX
Körwamees: Mihkel Kerstel XXX Prits Woldradt XXX
Kirjutaja J. Korw (allkiri)
protokolli lõpus on kihelkonnakohtu järelevalvemärge.
Kohtuse kebas Herküla mõisa walitsus (kirja läbi) et mõisa kerneri pois (hooste poisiga) pühapäew Purila kõrtsus mõisa töö hobusega läinud, kust nemad õhto hilja jälle olid tagasi tulnud. Et hooste pois Hakenrihtre kohtu saab saadetud, ei ole walla kohtul tema üle mõistmist, aga kerneri pois kes alles lapse kirjas seisab, saadan walla kohtu, et temale seal witsu saab antud.
Ja teiseks on weel üks kaebdus endise Saaremõisa lamba pois Hansu üle, se pois on Sellilt päritud, tema jooksis sui ära, ja põle tänine tagasi tulnud, saab telitud ka selle poisile laska witsu anda.
Kohus kutsus kerneri pois Otto Pahweld ette, (kes alla 14 a. wana) ja kuulas et kuidas, tema oli tahtnud mõisa hobusega kõrtsu minna. Et pois, kes seda salata ei wõinud, waid ütles et hooste pois teda oli kutsunud heino aitama tua, ja heina küüni jure minnas oli hooste pois (kes juba wana mees on) paar süle täit heino wötnud, ja ree peale pannud, üteldes, pärast aida sa mul heino peale panna aga nüüd lähme Purila kõrtsi. Et kerneri pois seda põle esite kül mitte tahtnud, ega heaks arwanud, on hooste pois teda pool wägise sundinud, üteldes walitseja on kodust ära, põlle sul selle ette midagi muret, siis olla ka tema läinud.
Kohus kes seda poisile suureks wallatuseks ja koeruseks panni, nii noorelt juba teiste seltsi kõrtsi minna mõisteti temale 15 head witsa hoopi ölletuseks. /täidetud sel 26/10/
Teiseks kutsus kohus lamba pois Hans Nihkweld ette ja kuulas, et kuidas ta oli tohtinud lambust ära jooksta. Aga se pois tunnistas et tema põle mitte ära jooksnud, waid teda on ära aetud. Ja miks pärast, -tuli ka selle poisi isa kohtu ette ja ütlesid, et lamba (Schäfer) peremees Saaremõisas teda ola lamaste jure kaubelnud, kus tema ka juba üks aasta ja kolm kuud oli olnud, aga nüüd oli mõisa walitsus teda tahtnud (Herküla) suremõisa sigade jure saada, mis pois mitte põle tahtnud, ega ole ka tema isa seda lubanud, selle pärast et need loomad wäga pahad hoida on, sest et enne juba kaks poisi nende hoidmisest ära tüdinud, ja ära läinud.
Et aga nüüd põle teda ennam lastud lambaste jures ka olla, on pidanud lamba peremees teda karja hoidmise jurest mõisa käsu peale ära ajama, on ta koju oma isa jure läinud.
Kohtu otsuseks mõisteti, et pois süüst pidi lahti olema, selle pärast, et ta lambaste karjatseks lamba peremehega oli kaubelnud, aga mitte sigade karjatseks mõisa walitsusega.
nõnda sai neile kohtu otsus ette loetud, ja wabaliselt ära lastud.
Kogu kohto wanem: Toomas Matson XXX
Körwamees: Mihkel Kerstel XXX Prits Woldradt XXX
Kirjutaja J. Korw (allkiri)
protokolli lõpus on kihelkonnakohtu järelevalvemärge.
