Jaan Sander wastas, tema ei olla Wiilule midagi halba teinud, aga Wiilu olla teda küll wäga ropposte sõimanud,

Jakob Sander tunnistas, Wiilu olla wäga ropposte Jaani sõimanud siis Jaan teda küll enesest äralükkanud olla.

Mõisteti Wiilu kaebdust tühja.

Wiilu sai suu sõnaga karistud et mitte sõimata ei tohi selle peale said siis kohtukäijad eest ära minna kästud.

/allkirjad/