Kohto ette tulli Juurust Marri Pridiks ja kaebas, et temma olla Maidla perremehhe Jaan Methusalemi jures üks aasta ja kaksteistkümmend näddalat teninud, ja olla piddand selle pärrast enne aastat perremehhe jurest ärra minnema, et perremehhe lapsed olla tedda allati sõimanud, perremehhe tüttar tedda kord karwust kiskunud, ja rukki leikuse aial, kui temma ära läinud, olla tedda enne seal litsiks sõimatud. Siis piddand temma ärra minnema ja nenda on siis 18 näddalat sanudki teist aastat tenitud.
Perremees olla temmale, kui ta essiminne aasta täis sanud, ees tullewaks aastaks palka ette maksnud: 10 küinart pool willast riet, 10 küinart linnast riet, 10 küinart takkust riet.
Kui temma ärra läinud olla perre mees temma käest 10 küinart pool willast ja 8 küinart linnast riet ja weel teise aasta palgast ta pallito ärra wõtnud.
Jaan Methusalem sai kohto ette kutsutud ja temma käest küssitud, miks ta lasknud omma lapsed tüdrukud sõimata ja karwust kiskuda ja siis weel temma palka kinni peab, kui tüdruk ärra on läinud?
Jaan agga ütles et tüdruk olla temma lapsi ka söimanud ja temma tüttar olla tedda sellepärrast korra karwust kiskunud, et wõeras tüdruk temma tütre kanna söma kallalt ärra aianud ja omma kanna siis süia asknud.
Urtheil
Et se pahhandus neil mõllemilt polelt on tulnud ja et Jaan Methusalem tüdrukut sõimata lasknud ja mitte õiget seadust omma härja wahhel põlle piddanud, siis on ta kohto otsuse järrele omma õigust kaotanud, tüdruku käest tassumist pärrida, et enne aastat on ärra läinud, siis käskis kohhus selle pallito tüdrukule taggasi anda, rehhendas selle tüdruko aasta palga keik rahha peale wälja ja leidis, et Jaanil tulleb siis weel Marrile 17 kop. rahha taggasi maksta, ja Jaan maksis sedda kohto laua peale wälja ja lubbas ta pallito ka kätte anda ja naad leppisid siis ka möllemad selle peale. /täidetud/
Selega lõppes kohhus.
Kogokonna kohto wannem: Jaan Timian XXX
" körwamees Tomas Rasman XXX
" Jürri Tru XXX
Kirjutaja Joh. Tedder (allkiri)
1873 ma aasta lõppetas.
Läbbi wadatud se 24 Narik päwaks 1874.
Kohtu wannem Rudolph von Staal
Kohto ette tulli Juurust Marri Pridiks ja kaebas, et temma olla Maidla perremehhe Jaan Methusalemi jures üks aasta ja kaksteistkümmend näddalat teninud, ja olla piddand selle pärrast enne aastat perremehhe jurest ärra minnema, et perremehhe lapsed olla tedda allati sõimanud, perremehhe tüttar tedda kord karwust kiskunud, ja rukki leikuse aial, kui temma ära läinud, olla tedda enne seal litsiks sõimatud. Siis piddand temma ärra minnema ja nenda on siis 18 näddalat sanudki teist aastat tenitud.
Perremees olla temmale, kui ta essiminne aasta täis sanud, ees tullewaks aastaks palka ette maksnud: 10 küinart pool willast riet, 10 küinart linnast riet, 10 küinart takkust riet.
Kui temma ärra läinud olla perre mees temma käest 10 küinart pool willast ja 8 küinart linnast riet ja weel teise aasta palgast ta pallito ärra wõtnud.
Jaan Methusalem sai kohto ette kutsutud ja temma käest küssitud, miks ta lasknud omma lapsed tüdrukud sõimata ja karwust kiskuda ja siis weel temma palka kinni peab, kui tüdruk ärra on läinud?
Jaan agga ütles et tüdruk olla temma lapsi ka söimanud ja temma tüttar olla tedda sellepärrast korra karwust kiskunud, et wõeras tüdruk temma tütre kanna söma kallalt ärra aianud ja omma kanna siis süia asknud.
Urtheil
Et se pahhandus neil mõllemilt polelt on tulnud ja et Jaan Methusalem tüdrukut sõimata lasknud ja mitte õiget seadust omma härja wahhel põlle piddanud, siis on ta kohto otsuse järrele omma õigust kaotanud, tüdruku käest tassumist pärrida, et enne aastat on ärra läinud, siis käskis kohhus selle pallito tüdrukule taggasi anda, rehhendas selle tüdruko aasta palga keik rahha peale wälja ja leidis, et Jaanil tulleb siis weel Marrile 17 kop. rahha taggasi maksta, ja Jaan maksis sedda kohto laua peale wälja ja lubbas ta pallito ka kätte anda ja naad leppisid siis ka möllemad selle peale. /täidetud/
Selega lõppes kohhus.
Kogokonna kohto wannem: Jaan Timian XXX
" körwamees Tomas Rasman XXX
" Jürri Tru XXX
Kirjutaja Joh. Tedder (allkiri)
1873 ma aasta lõppetas.
Läbbi wadatud se 24 Narik päwaks 1874.
Kohtu wannem Rudolph von Staal
