Vardi: Pajaka valla protokolliraamat (1867-1876)
| Leidandmed | EAA.2642.1.2 |
|---|---|
| Kaader |  61  62  63 |
| Daatum | 19.02.1868 |
| Protokolli teema | 11. Vallamagas; 12. Vallakohtu asjaajamine ja haldustoimingud |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| J | Sunni | Kirjutaja | |
Nissi kihhelkonna kohto Herra polest
sel 19mal Februar 1868
No 49
Keige
Ümberkäia kirri
Järrel seisawad Eestima Kubberneri Herra kirja seest, 19mast Küünla ku päwast s. a. No 15 mis saksa kelest on ümber pantud, ollen minna se läbbi igga walla wallitsussele truwist läbbi luggemisseks, tähhel pannemisseks ja taitmisseks, kus se tarwis peaks ollema, tahtnud ette panna, ja käskida et igga walla wallitsus sedda omma wollimeeste protokolli ramatusse peab ärra kirjotama, selle järrel omma wollimeeste koggokonna wötma sedda kirja neile ette luggema, ja täieste ärra selletama, ja selle ülle noupiddama, mis seal sees seisab, ja keige hiljem essimesseks Paasto ku päwaks minnule Tallitajate läbbi ommad Protokollid selle noupiddamisse ja ärra arwamisse ülle ette näitama, et minna öigel aial Kubberneri Herral selle ülle otsust woin anda. Igga walla wallitsus murre on et se kirri allamal seisawad korda möda, ilma wiwimatta saab eddasi läkkitud, ja igga ühhe nimme järrel tähhentud milla se kirri on läbbi käind:
taggasi üllewataja kohto kätte
Kihhelkonna kohto wannem
Eestima Kubberneri Herra polest antud
Lissa kirri Eestima kubbermango Seitungi No15 körwa sest 19mast küünla ku päwast 1868mast aastast
Saksa kelest, ma kele ümber pantud
Eestima Kubberneri Herra käsko möda saab seläbbi teada antud, et kubberneri Herra ettepannemist möda, temmale üllemalt se otsus on antud, et nisuggused Eestima koggukonnad kes 1867ma aasta waewalisse wilja sagi läbbi ende ello üllespiddamisse polest wägga sure hädda sees on, woib rahhapolest laeno peale abbi sama tehtud, et ommal wilja ja peatoidust woiwad osta.
Sellepärrast on nüüd keige kihhelkonna kohto Herradele kinni 15ma Märtsi ku päwani ette rajatud, Eesti kubberneri Herrale nimmelt teada anda, mikssuggused koggukonnad nende kihhelkondades wägga hädda sees on, kes ehk nisuggusest laeno peale sadawast rahhast tahtwad abbi palluda, ja kui suurt ossa üks nisuggune koggukond kibbetst tarwitab, et omma koggukonna liikmed kunni tullewa leikuisene woib üllespiddada.
Se tarwitab rahha ossa peab igga koggukonna wollimeeste koggust ärraarwatud ja wollikoggo protokolli nöörramatusse ülleswoetud sama.
Sellega ühtlasse on kihhelkonna kohto Herratele weel ette rajatud, igga koggukonna wolli koggole teada anda, et se Rigi seespoolt asjade toimetaja Ministeriumi kohtopolest lubbatud rahha abbi teggeminne, mitte kogguniste üks kingitus ei olle, waid üks laeno peale antud rahha, mis jälle peab tassutud sama, ja et walla Tallitajad nisuggused rahha wasto wötmisse ülle seadusse järrel kwitungid peawad andma, ja ka selle rahha öigel ajal taggasi maksmisse eest wastama jäwad, ja et sellepärrast iggas koggukondas Tallitaja üllewatamisse ja wastamisse al üks isse ärranis kondo ramat igga koggukonna liikme ülle kes sest abbi teggemissest ossa wötlikkuks sanud, peab sama petud sest et, kui ehk monningas surma läbbi woi waesusse pärrast sedda wolga ei sa tassutud, siis keik wald selle eest peab hea seisma, ja et walla Tallitaja wimaks nisuggused ükssikute liikmete wöllad teiste peale kes maksta jouawad, woib seadust möda ärra jäggada
Nissi kihhelkonna kohto Herra polest
sel 19mal Februar 1868
No 49
Keige
Ümberkäia kirri
Järrel seisawad Eestima Kubberneri Herra kirja seest, 19mast Küünla ku päwast s. a. No 15 mis saksa kelest on ümber pantud, ollen minna se läbbi igga walla wallitsussele truwist läbbi luggemisseks, tähhel pannemisseks ja taitmisseks, kus se tarwis peaks ollema, tahtnud ette panna, ja käskida et igga walla wallitsus sedda omma wollimeeste protokolli ramatusse peab ärra kirjotama, selle järrel omma wollimeeste koggokonna wötma sedda kirja neile ette luggema, ja täieste ärra selletama, ja selle ülle noupiddama, mis seal sees seisab, ja keige hiljem essimesseks Paasto ku päwaks minnule Tallitajate läbbi ommad Protokollid selle noupiddamisse ja ärra arwamisse ülle ette näitama, et minna öigel aial Kubberneri Herral selle ülle otsust woin anda. Igga walla wallitsus murre on et se kirri allamal seisawad korda möda, ilma wiwimatta saab eddasi läkkitud, ja igga ühhe nimme järrel tähhentud milla se kirri on läbbi käind:
taggasi üllewataja kohto kätte
Kihhelkonna kohto wannem
Eestima Kubberneri Herra polest antud
Lissa kirri Eestima kubbermango Seitungi No15 körwa sest 19mast küünla ku päwast 1868mast aastast
Saksa kelest, ma kele ümber pantud
Eestima Kubberneri Herra käsko möda saab seläbbi teada antud, et kubberneri Herra ettepannemist möda, temmale üllemalt se otsus on antud, et nisuggused Eestima koggukonnad kes 1867ma aasta waewalisse wilja sagi läbbi ende ello üllespiddamisse polest wägga sure hädda sees on, woib rahhapolest laeno peale abbi sama tehtud, et ommal wilja ja peatoidust woiwad osta.
Sellepärrast on nüüd keige kihhelkonna kohto Herradele kinni 15ma Märtsi ku päwani ette rajatud, Eesti kubberneri Herrale nimmelt teada anda, mikssuggused koggukonnad nende kihhelkondades wägga hädda sees on, kes ehk nisuggusest laeno peale sadawast rahhast tahtwad abbi palluda, ja kui suurt ossa üks nisuggune koggukond kibbetst tarwitab, et omma koggukonna liikmed kunni tullewa leikuisene woib üllespiddada.
Se tarwitab rahha ossa peab igga koggukonna wollimeeste koggust ärraarwatud ja wollikoggo protokolli nöörramatusse ülleswoetud sama.
Sellega ühtlasse on kihhelkonna kohto Herratele weel ette rajatud, igga koggukonna wolli koggole teada anda, et se Rigi seespoolt asjade toimetaja Ministeriumi kohtopolest lubbatud rahha abbi teggeminne, mitte kogguniste üks kingitus ei olle, waid üks laeno peale antud rahha, mis jälle peab tassutud sama, ja et walla Tallitajad nisuggused rahha wasto wötmisse ülle seadusse järrel kwitungid peawad andma, ja ka selle rahha öigel ajal taggasi maksmisse eest wastama jäwad, ja et sellepärrast iggas koggukondas Tallitaja üllewatamisse ja wastamisse al üks isse ärranis kondo ramat igga koggukonna liikme ülle kes sest abbi teggemissest ossa wötlikkuks sanud, peab sama petud sest et, kui ehk monningas surma läbbi woi waesusse pärrast sedda wolga ei sa tassutud, siis keik wald selle eest peab hea seisma, ja et walla Tallitaja wimaks nisuggused ükssikute liikmete wöllad teiste peale kes maksta jouawad, woib seadust möda ärra jäggada