PROTOKOLL

Pangodi: Kohtuistungite protokollid (27.03.1887-29.12.1889)

LeidandmedEAA.2797.1.5
Kaader
3
4
Daatum31.03.1887
Protokolli number1
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
H. Kotkas Kohtumees
H. Tamberg Kohtumees
J. Tiido Kohtumees

Pangodi, kogukonna kohus 31 Märtsil 1887

Juures ollid

kohtumees: H. Kotkas

kohtumees: H Tamberg

kohtumees: J. Tiido

N 1 Ette tullid A Normann ja Unipiha mees Johann Lõhmus ja palusid oma lepingut, mes naad heneste wahel maha teinud, prottocolli maha kirjodada

"Raharenti konteakt"

Peris omanik A. Normann ja Johann Lõhmusse wahel, sai peran seiswa kontrakt all nimetud punktiden läbi rääkitud ja maha tehtud

1 A Normann, annab oma naisele osa jaos saanu Pangodi Sundsi talu krundist, wäljä mõõdetud Kleini koht täien piirites nõnda kuis prottocollin 19 Novembrist N 67 - 1879 seisab kolmes aastas rendi pääle, Rendile wõtja J. Lõhmus wõib omanikule ühe aasta jooksul üles öelda, kui näeb, et wäljä ei tule. Aga peris omanikul ei ole mitte seda luba.

Se on Jürripäewast 1887mal kuni 1890 aasta 23te Aprillini, selle rendi eest et (160 Rubla) üks sada kuus kümmend rubla iga aasta

2 Raha rent iga aasta eest on rentnikul maksa kahes terminis, see on esimesel Aprilil (100 Rbl) üks sada rubla ja esimesel Oktobril (60 Rubla) kuus kümend rubla

3 Rentniku kohus on seda tema kätte antud Kleini kohta järel seiswa nurme plaani järgi pidada ja nimelt

4 Kuues jaos peawad pollud pruukitud saama ni et kuues jagu rukkis seisab aga kesa wäli peab ilma ühegi wilja ja heinata karja käia seisma.

Rukkit peab õigel ajal ja kõrral maha tehtud olema aga lina wõib rentnik odra kõrresse kolm ja üks pool wakka maha külida, mis rohkem on maksab rentnik 25 Rubla trahwi

4 Rentnik peab, kroonu, walla nink keriku maksud kolmas osa Suntsi talu eest maksma: nimelt teetegemine, keriku tee üks kord aastas, Jaama maks, keriku maks kolmas osa ja kuidi ja walla matteriaali wedamine ka kolmas osa

6 Kesa nurme on rentnikul kohus, kiwidest puhastada, nimelt suuri kiwe

7 Hooned aiad ja wallikraaw peab rentnik kõrras pidama ja ka weel istutud puud

8 Heinu õlhi ei tohi mitte wäljä müia ei ka laenata. Kui koha päält ärä lahab kõik põhk ja heinad, mes üle on jäänud, peab koha pääle jääma

9 Rentnikul peab raud warandust: nimelt kaks hobust wiis ehk ka kuus karja elajad kõige wähemalt olema

10 Kui rentnik peaks enne äräsurema kui kontrakti aeg lõppeb jääb õigus tema periadele

11. Rehe kütta on luba turbaid leigata nii palju kui aga ise jõuab Sundsi soost, aga karja maa päält ei wõi mitte kuuski, kaski ei ka leppi raiuda ja peab ka järele waatama et keegi wõeras ei raiu.

12 Heinamaad peab rentnik laastma nimelt poole wakkamaa iga aasta, aga mättad peab päält ärä wedama.

13 Ainult esimesel aastal saab A. Normann kahe kolmandiku rukki ja poole wakka nisu külwi ärä leigata aga päräst seda mitte enam.

Pangodin sel 19 Webruaril 1887

Rendile andja August Normann

Rendile wõtja Johann Lõhmus

Mann olliwa: Wallawanem P. Pastak

wöörmünder: J Kukk

kohtumees: Johann Tiido

Otsus

Et se ni kui sündinut jääb protto maha kirjotud ja jääb se nende lepping sellega selle kogukonna kohtu poolt kinnitud

Pääkohtumees H. Kotkas (allkiri)

kohtumees H Tamberg (allkiri)

kohtumees J. Tiido (allkiri)

Pangodi, kogukonna kohus 31 Märtsil 1887

Juures ollid

kohtumees: H. Kotkas

kohtumees: H Tamberg

kohtumees: J. Tiido

N 1 Ette tullid A Normann ja Unipiha mees Johann Lõhmus ja palusid oma lepingut, mes naad heneste wahel maha teinud, prottocolli maha kirjodada

"Raharenti konteakt"

Peris omanik A. Normann ja Johann Lõhmusse wahel, sai peran seiswa kontrakt all nimetud punktiden läbi rääkitud ja maha tehtud

1 A Normann, annab oma naisele osa jaos saanu Pangodi Sundsi talu krundist, wäljä mõõdetud Kleini koht täien piirites nõnda kuis prottocollin 19 Novembrist N 67 - 1879 seisab kolmes aastas rendi pääle, Rendile wõtja J. Lõhmus wõib omanikule ühe aasta jooksul üles öelda, kui näeb, et wäljä ei tule. Aga peris omanikul ei ole mitte seda luba.

Se on Jürripäewast 1887mal kuni 1890 aasta 23te Aprillini, selle rendi eest et (160 Rubla) üks sada kuus kümmend rubla iga aasta

2 Raha rent iga aasta eest on rentnikul maksa kahes terminis, see on esimesel Aprilil (100 Rbl) üks sada rubla ja esimesel Oktobril (60 Rubla) kuus kümend rubla

3 Rentniku kohus on seda tema kätte antud Kleini kohta järel seiswa nurme plaani järgi pidada ja nimelt

4 Kuues jaos peawad pollud pruukitud saama ni et kuues jagu rukkis seisab aga kesa wäli peab ilma ühegi wilja ja heinata karja käia seisma.

Rukkit peab õigel ajal ja kõrral maha tehtud olema aga lina wõib rentnik odra kõrresse kolm ja üks pool wakka maha külida, mis rohkem on maksab rentnik 25 Rubla trahwi

4 Rentnik peab, kroonu, walla nink keriku maksud kolmas osa Suntsi talu eest maksma: nimelt teetegemine, keriku tee üks kord aastas, Jaama maks, keriku maks kolmas osa ja kuidi ja walla matteriaali wedamine ka kolmas osa

6 Kesa nurme on rentnikul kohus, kiwidest puhastada, nimelt suuri kiwe

7 Hooned aiad ja wallikraaw peab rentnik kõrras pidama ja ka weel istutud puud

8 Heinu õlhi ei tohi mitte wäljä müia ei ka laenata. Kui koha päält ärä lahab kõik põhk ja heinad, mes üle on jäänud, peab koha pääle jääma

9 Rentnikul peab raud warandust: nimelt kaks hobust wiis ehk ka kuus karja elajad kõige wähemalt olema

10 Kui rentnik peaks enne äräsurema kui kontrakti aeg lõppeb jääb õigus tema periadele

11. Rehe kütta on luba turbaid leigata nii palju kui aga ise jõuab Sundsi soost, aga karja maa päält ei wõi mitte kuuski, kaski ei ka leppi raiuda ja peab ka järele waatama et keegi wõeras ei raiu.

12 Heinamaad peab rentnik laastma nimelt poole wakkamaa iga aasta, aga mättad peab päält ärä wedama.

13 Ainult esimesel aastal saab A. Normann kahe kolmandiku rukki ja poole wakka nisu külwi ärä leigata aga päräst seda mitte enam.

Pangodin sel 19 Webruaril 1887

Rendile andja August Normann

Rendile wõtja Johann Lõhmus

Mann olliwa: Wallawanem P. Pastak

wöörmünder: J Kukk

kohtumees: Johann Tiido

Otsus

Et se ni kui sündinut jääb protto maha kirjotud ja jääb se nende lepping sellega selle kogukonna kohtu poolt kinnitud

Pääkohtumees H. Kotkas (allkiri)

kohtumees H Tamberg (allkiri)

kohtumees J. Tiido (allkiri)


TAGASI KUVA MÄRGENDUS