Karl Nurk kaebas et Hans Warjus Tõnis Nurga waestelapste waranduse ärakautawad nagu 1 kresla, 14 kotti, 4 lammast, 1 linahari, 1 pann, 1 köök, 1 künakirwes, 1 raijutaw kirwes.

Warjus wastas, neid asju ei olewad mitte ükski tema kätte andnud ning ta ei  teada neist mitte midagi, see ei wõida ometi kuskil kirjutud olla et ta neid oma kätte saanud oleks. Tõnis Nurga wäetimad lapsed olla küll tema kätte toita saanud ning kõik warandus 1875 aastal nende jauks kirja pandud. Temal olla lapste toitmise eest küll palju nõuda, mis aga Karl Nurk nüüd tema käest nõuda sellest ei saada ta sugugi mitte aru.

Karl Nurk nõudis, nõnda kuidas Tõnis Nurga lesk naene nüüd ka ära surnud olewad, siis tahta ta, et nüüd ka sellest kõik asjad weel üleskirjutud saama peaksid.

Waestelaste raamatu ärakirjast on näha et Warjus siis kõik waranduse wälja andma peab kui lapsed täieealiseks saawad, selle wastu Warjus ka mitte sugugi ei tõrgu, et Nurk aga Warjusega pahaseks saanud on, siis nõuab Nurk neid asju nüüd enneaegu ainult kiusu ja jonni pärast. Muidugi on teada et Warjus neid wäetimaid lapsi oma kulust weel toitnud ja katnud on.

1875 aastal kirjutus mahategemine jääb kindlaks ning

Mõistis kohus

Nurga nõudmise tühja, praegu surnud lesest maha jäänud waranduse saab aga oksjoni peal äramüütud ning raha pärijate heaks paigale pandud.

Mõistus sai kuulutud ja edasikaebamise õppetus antud.

Nurk nõudis appellatsioni tähte, siis sai seda talle pärast ka lubatud.

/allkirjad/