Surno Auli tallo ommaniko Peter Pautsi perranduse näudja ühhendasit hennast tänna päwas sin kohto ees, need on: temma lapsita lesknaine Ewa Pauts omma wäimehhega Ippika wallatallitaja Jaan Kallin ühelt poolt ja teiselt poolt surno Peter Pautsi wend Hiob Pauts issi henda kui kah omma wenna kaasperriade nimmel, ja teggit selle Peter Pautsi järgi jähnut liikowa ja liikumata warranduse ülle se
lepping:
Hiob Pauts maksab lesse naisel Ewa Pauts temma perrimese ossaks 800 Rubla hõbbe ja nimmelt 300 Rubla tännatsel päwast arwatut 4 näddala sees, 500 Rubla igga ühhes 5 protsenti intressiga, tännatsest päwast sadik maksmese päwani arwatud, 23del Aprilil 1872 wälja, ja on sis keik Ewa Pautsi näudmised, mis temmal seadduse järgi omma surno mehhe warrast ollid, maksetut ja tassa tehtut, nenda et temma agga omma mehhe liikowast egga liikumata warrandusest middagi ennam ei tohhi nõuda.
Surno Peter Pautsi liikumata warra se on Auli tallo Laatre wallas, saab Hiob Pautsi ommanduseks ja kohto läbbi temma nimme peale kirjutut, nisamma saab Hiob Pauts ka keik järrele jänud liikwad warra: nenda kuddas se kogokonna kohto poolt on ülleswõetut, hendale, peab agga sis kah mitte ükspäinis kek wõllad, mis Auli tallo peal on sissikirjutut, waid ka surnod Peter Pautsist maksmata jähnut teenride rahha ehk wilja palgat, kui ka muud proklama jooskmese aia sees üllesantut wõllat henda peale wötma ja ausaste tassuma, ilma et Ewa Pautsil nendega mingkisuggut teggemist olleks, üksinda teenrite linna riide palk, mis 1869/70 aastast ehk enne sedda weel wõlgo peaks ollema, peab Ewa Pauts neile teenritela, kel se weel saamata on, ommalt poolt kätte andna willane riide palk agga on Hiob Pautsi maksa, sest et temma selle tarwis 24 naela willo on sanut. Peale se on ka Hiob Pautsi kohhus omma emmale ja wennale nende perrimiese näudmissed, mis nemmad ehk surno Peter Pautsi warranduse peale õigusiga tistawat, wälja maksa ja need omma perrimese õiguse polest rahhule saata.
Sesinnane leppitus sai kohtokäiatele etteloetut ja tunnistasi nemmad sedda tõeks, lubbasid seddak aiggapiddi omma jäu sees üllewel hoida ja sündsal wisil ja wastapannemata täita.
Arwati: Keik sedda, nenda kui sündinut kirja panna ja sest protokollist üks kopia keiserliko 3da Perno kihhelkonna kohto kätte, tarwiko teadusega saata.
Peakohtomees: Peter Kuusik XXX
Kõrwalistja: Peter Tuim XXX
Abbikohtomees: Jaak Lill XXX
Et Ewa Pautsi wolmöndret Wingali Jaan Kallit ja Sutte Jaan Pauts se törwe löppituse summa se on kahheksasadda Rubla ühhes protsentiga on wastawõtnud, sedda tunnistawat enda allapant nimmedega Laatre sel 22al Junil 1872
Sutte Jahn Pauts <allkiri>
Wingal Jahn Kalning <allkiri>
Surno Auli tallo ommaniko Peter Pautsi perranduse näudja ühhendasit hennast tänna päwas sin kohto ees, need on: temma lapsita lesknaine Ewa Pauts omma wäimehhega Ippika wallatallitaja Jaan Kallin ühelt poolt ja teiselt poolt surno Peter Pautsi wend Hiob Pauts issi henda kui kah omma wenna kaasperriade nimmel, ja teggit selle Peter Pautsi järgi jähnut liikowa ja liikumata warranduse ülle se
lepping:
Hiob Pauts maksab lesse naisel Ewa Pauts temma perrimese ossaks 800 Rubla hõbbe ja nimmelt 300 Rubla tännatsel päwast arwatut 4 näddala sees, 500 Rubla igga ühhes 5 protsenti intressiga, tännatsest päwast sadik maksmese päwani arwatud, 23del Aprilil 1872 wälja, ja on sis keik Ewa Pautsi näudmised, mis temmal seadduse järgi omma surno mehhe warrast ollid, maksetut ja tassa tehtut, nenda et temma agga omma mehhe liikowast egga liikumata warrandusest middagi ennam ei tohhi nõuda.
Surno Peter Pautsi liikumata warra se on Auli tallo Laatre wallas, saab Hiob Pautsi ommanduseks ja kohto läbbi temma nimme peale kirjutut, nisamma saab Hiob Pauts ka keik järrele jänud liikwad warra: nenda kuddas se kogokonna kohto poolt on ülleswõetut, hendale, peab agga sis kah mitte ükspäinis kek wõllad, mis Auli tallo peal on sissikirjutut, waid ka surnod Peter Pautsist maksmata jähnut teenride rahha ehk wilja palgat, kui ka muud proklama jooskmese aia sees üllesantut wõllat henda peale wötma ja ausaste tassuma, ilma et Ewa Pautsil nendega mingkisuggut teggemist olleks, üksinda teenrite linna riide palk, mis 1869/70 aastast ehk enne sedda weel wõlgo peaks ollema, peab Ewa Pauts neile teenritela, kel se weel saamata on, ommalt poolt kätte andna willane riide palk agga on Hiob Pautsi maksa, sest et temma selle tarwis 24 naela willo on sanut. Peale se on ka Hiob Pautsi kohhus omma emmale ja wennale nende perrimiese näudmissed, mis nemmad ehk surno Peter Pautsi warranduse peale õigusiga tistawat, wälja maksa ja need omma perrimese õiguse polest rahhule saata.
Sesinnane leppitus sai kohtokäiatele etteloetut ja tunnistasi nemmad sedda tõeks, lubbasid seddak aiggapiddi omma jäu sees üllewel hoida ja sündsal wisil ja wastapannemata täita.
Arwati: Keik sedda, nenda kui sündinut kirja panna ja sest protokollist üks kopia keiserliko 3da Perno kihhelkonna kohto kätte, tarwiko teadusega saata.
Peakohtomees: Peter Kuusik XXX
Kõrwalistja: Peter Tuim XXX
Abbikohtomees: Jaak Lill XXX
Et Ewa Pautsi wolmöndret Wingali Jaan Kallit ja Sutte Jaan Pauts se törwe löppituse summa se on kahheksasadda Rubla ühhes protsentiga on wastawõtnud, sedda tunnistawat enda allapant nimmedega Laatre sel 22al Junil 1872
Sutte Jahn Pauts <allkiri>
Wingal Jahn Kalning <allkiri>
