Kohtu ette tuli Maidla mõisa walitseja J. Mühlberg ja kaebab, et tema teenia tüdruk Kai Lugima olla tahtnud teda laimata ja tema auu ärariisuda ja olla sellepärrast tema peale üht wale kaebamist tõstnud ja teda Baruni Herra ees mõisa jahu wargaks teinud, sellega, et nimetud tüdruk weel walitseja jahu on wõtnud ja Baroni Herrale kruusiga proowi saatnud.

Kohtu ette sai nüüd kutsutud Kai Lugima ja tema käest seda asja järel küsitud, aga tema tunnistas, et tema olla näinud:

1, Ristipääwa laupä kui leiwa tegemise juures leiwa sötketest puudu olla tulnud, olla walitseja emand luband kärneri käest minna jahu paluma laenata, aga sellepeäle on tema ise mõisa aida wõtme ja külimitu sahwrist wötnud ja möisa aidast selle täie rukki jahu ära toonud. 

"Kust Teie niisinaste jahu saite", küsinud tüdruk. "Eks perenaene pea ikka katsuma, kuida saab", wastanud emand ja pannud jahu külimitu läbi akna tuppa, keda tema weikene õepoeg August tema käsu peale seestpoolt lahti teinud.

2, Olla emand kesknädal enne Jaanipääwa homiku wara triik kehiku täie ruki jahu sigade jäuks tuppa toonud, mõisa aedast.

3, Niisamuti ka pühapä enne Jaanipääwa, jälle wara homiku triik kehiku täie rukki jahu mõisa aidast sigadele sööta.

4, ja 5, olla emand Jaani pääwa homiku ja pääw pärast seda, mölemil päiwil külimitu täie odra ja kaera jahud segamine mõisa aidast sigadele sööta toonud.

6, Neljapääwa= 7, Reede= 8, Lahpääwa= 9, Pühapääwa homiku olla emand iga kord külimitu kaera jahu mõisa aidast sigadele sööta toonud, kahest wiimsest homikust olla aga lehmad ka saanud.

10, olla tüdruk esmaspä lõuna aeg, kui töölt koju tulnud sahwrist külimitu täie kaera jahu leidnud, kelle toomist tema mitte põlla näinud, waid mõisa karjane olla seda näinud. 

Weel tunnistab tüdruk, et igakord, kui tema sigadelle ja lehmadele pidand jahu söömaaega ette kandma, olla emand teda kinnitanud peoga rohtu, ehk raba peale rippuda, et teised inimesed seda ei wöi üttelda: "Walitseja söödab oma sigu jahudega!"

Peale selle, kui tüdruk seda ülesse annud, tulnud walitseja heinamaale tema juure ja üttelnud rieldes, et temal olla praegu möisa aitas nelja sugu: püüli, rukki, odra ja kaera jahu. Seda üteldust kuuldes olla tüdruk kohe omale mõisa karjatse Jaan Riesmanni käemeheks ligi wõtnud ja walitsejaga läinud aita waatama kas praegu peaks nõnda olema.

Kõige esite olla walitseia neile püüli, siis odra, jahu kotti näidanud, aga kui tema rukki ja kaera jahu kotti pidand näitama, olla walitseja sellepääle üttelnud, et need juba otsa on lõpenud. Kui nüüd tüdruk seda üttelnud, et Teile pölnudki ei rukki jahu ega kaera jahu, olla walitseja neile mölemite jahude pärimise peäle esiteks rukki, siis kaera jahu salwe näidates kostnud: "Mis siiski on, kui tema (emand) siit wõttis, sest minu jahud on mõisa jahude seas."

Peale selle olla walitseja oma tüdrukut hirmsaste sõimanud ja emand olla temale ütelnud: "Eks sina reo wõind ennemine mädaneda, kui sa niisugust asja ülesse andsid." Kaks Purila tüdrukut kuulnud seda. Pärast seda olla walitseja tahtnud temaga jälle äraleppida.

Kohtu ette sai kutsutud, karjane Jaan Riesmann ja see tunnistas, et tema olla kül seda näinud, kui walitseja emand mõisa aidast, esmaspä peale Jaanipääwa külimitu kaerajahu tuppa on wiinud, ka tunnistab tema seda nõnda just tõe olewad, kuida tüdruk aitas jahude näitamist tunnistand.

Kohtu ette tuli ka mõisa kubjas Hans Schönberg ja tunnistas, et tema olla näinud mõisa õuest läbi minnes, kui walitseja emand aidast tulnud, ja walitsejale ütelnud: "Minul on juba jahud rätti sees ja wiin neid hobusele, weel tunnistab kubjas, et walitsejal mitte jahu ei pea aitas olema, waid kui neid temale jahwatud on saanud, need kohe sahwrisse on saanud kantud.

Kohtu ette tuli walitseja ja ütles, kui temale tüdruku kaebtust sai ette loetud, et temal olla kaks wakka jahu olnud mõisa jahu salwest wälja wõtmata, neid olla emand sealt toonud, kaera jahud aga, keda tüdrukule põlnud ette näidata olnud enne teinepääw otsa pölnud. Tüdruku juttud olla aga enamiste kõik waled.

Nüüd saab aga kohtu poolt Baruni Herra käest järel kuulatud, kas walitsejal on lubatud oma jahud mõisa aitas pidada ja weel mõisa jahude seas ja asi jääb tulewaks kohtu pääwaks seletada.

Need protokollid sai ette loetud, õiged leitud ja nimed alla kirjutud.

Kogukonna kohtu wanem: Jaan Schmitd (allkiri)

" kõrwamees: Jaan Ije (allkiri)

" kõrwamees: Jüri Pander XXX

Kohtu kirjutaja: Joh Teder (allkiri)