PROTOKOLL

Juuru: Maidla vallakohtu protokolliraamat (1877-1882)

LeidandmedEAA.2626.1.22
Kaader
92
Daatum11.12.1882
Protokolli number29
Protokolli teema5. Kahjutasu; 6. Töö- ja teenistussuhted
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hans Wiikmann Peakohtumees
Jüri Pander Kohtumees
Hans Martinow asemel Kustas Kaldasaun Kohtumees
Johan Teder Kirjutaja

Kohtu ette tuli soldat Jaan Klaus ja kaebas, et tema olla Maidla möldre käest 2 wakka rukkid ostnud ja kui need jahuks saanud jahwatud, olla kohtu kõrwamees Hans Martinof need jahud ära toonud ja peab need nüüd oma juures kinni pidama.

Kohtu laua istus kõrwamehe Hans Martinofi järgimees Kustas Kaldasaun ja kohtu ette tuli Hans Martinof ja ütles, et Jaan Klaus olla mullu sügise tema juures päiliseks olnud ja kui ta Jaani Tallinna saatnud mõisa maisi tooma, olla tema tee peal kaks maisi kotti kõigi maisiga ärakautanud, kelle eest Hans Martinof Härrale kewade rendimaksu aeg pidand 4 Rbl. 75 kop. wälja maksma. Peale selle olla Jaan temal weel kahe aasta eest kaks suurt wilja kotti, leiwa kotti ja lähkre ärakautanud, keda tema 6 Rbl. rehkendada ja Jaan Klaus ei tahta temale, ehk ta küll mitu korda seda küsinud, mitte wäljamaksta, sellepärast pidada tema need jahud kinni.

Jaan Klaus ei wõinud oma maisi kautamise lugu muud wiisi wabandada, kui et temale ei olla linnast seda maisi peale antud, kotid olla tema küll ärakaotanud, aga lähkert ei olla tema käes olnudkid. Tema olla Hansu 15 pääwa teeninud ja ei olla sellest teenistusest palka saanudki. 

Hans Martinof aga ütleb, et tema Jaanile palga kätte olla maksnud. Käemeest neil kummagil ei ole.

Kohtu otsus:

Kohus mõistis, et Jaan Klaus peab maisi kautamise eest Hansule tema 4 Rbl. 75 kop. wälja maksma, siis saab oma jahu kotti kätte. Kaeptuse, pääwade pärast, aga mõistab kohus tühjaks, sest et neile selle juures tunnistajat ei ole, niisammuti mõistab kohus Hansu kaeptuse kottide ja lähkre kaotamise pärast tühjaks, sellepärast, et tema niisugust joodikut siis ikka weel on pruukinud, kui ta temale muidugi oma kautamiste läbi juba kahju oli teinud ja weel sellepärast, et tema oma kaeptuse Jaani üle nii hiljaks on jätnud.

Hans Martinof lubab aga siis rahul olla ja Jaani jahud kätte anda, kui tema Hansule 250 kop. maksab, muist lubab tema kinkida. Kohtul ei ole Hansu leppimise wastu ka midagi rääkimist, ja annab Jaanile seda käsku, et peab see 250 kop. tulewa kohtu pääwaks siin wälja maksma.

Kohtu ette tuli soldat Jaan Klaus ja kaebas, et tema olla Maidla möldre käest 2 wakka rukkid ostnud ja kui need jahuks saanud jahwatud, olla kohtu kõrwamees Hans Martinof need jahud ära toonud ja peab need nüüd oma juures kinni pidama.

Kohtu laua istus kõrwamehe Hans Martinofi järgimees Kustas Kaldasaun ja kohtu ette tuli Hans Martinof ja ütles, et Jaan Klaus olla mullu sügise tema juures päiliseks olnud ja kui ta Jaani Tallinna saatnud mõisa maisi tooma, olla tema tee peal kaks maisi kotti kõigi maisiga ärakautanud, kelle eest Hans Martinof Härrale kewade rendimaksu aeg pidand 4 Rbl. 75 kop. wälja maksma. Peale selle olla Jaan temal weel kahe aasta eest kaks suurt wilja kotti, leiwa kotti ja lähkre ärakautanud, keda tema 6 Rbl. rehkendada ja Jaan Klaus ei tahta temale, ehk ta küll mitu korda seda küsinud, mitte wäljamaksta, sellepärast pidada tema need jahud kinni.

Jaan Klaus ei wõinud oma maisi kautamise lugu muud wiisi wabandada, kui et temale ei olla linnast seda maisi peale antud, kotid olla tema küll ärakaotanud, aga lähkert ei olla tema käes olnudkid. Tema olla Hansu 15 pääwa teeninud ja ei olla sellest teenistusest palka saanudki. 

Hans Martinof aga ütleb, et tema Jaanile palga kätte olla maksnud. Käemeest neil kummagil ei ole.

Kohtu otsus:

Kohus mõistis, et Jaan Klaus peab maisi kautamise eest Hansule tema 4 Rbl. 75 kop. wälja maksma, siis saab oma jahu kotti kätte. Kaeptuse, pääwade pärast, aga mõistab kohus tühjaks, sest et neile selle juures tunnistajat ei ole, niisammuti mõistab kohus Hansu kaeptuse kottide ja lähkre kaotamise pärast tühjaks, sellepärast, et tema niisugust joodikut siis ikka weel on pruukinud, kui ta temale muidugi oma kautamiste läbi juba kahju oli teinud ja weel sellepärast, et tema oma kaeptuse Jaani üle nii hiljaks on jätnud.

Hans Martinof lubab aga siis rahul olla ja Jaani jahud kätte anda, kui tema Hansule 250 kop. maksab, muist lubab tema kinkida. Kohtul ei ole Hansu leppimise wastu ka midagi rääkimist, ja annab Jaanile seda käsku, et peab see 250 kop. tulewa kohtu pääwaks siin wälja maksma.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS