PROTOKOLL

Laatre: Protokolliraamat (1851-1896)

LeidandmedEAA.3990.1.25
Kaader
46
47
Daatum04.12.1880
Protokolli number4
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hendrik Naris Vallavanem

Allnimmetut LaatreWelikste ning Kirble walla perremihhet tulliwat kokko ja kietlewat se näu, et need üksteist seddamoodo kui allpool üllemargitut on, ettetullewat tullekahjude jures, kelle ees Jummal iggaüks oias awweta tahhawat ja pallusiwat et se löppitus, mis neeed iggapiddi truiste üllespiddada lubbasiwat mahhakirjutut ja K?? Pernomaa 3da Kihhelkonnakohtust kinnitut saas.

1, kui üks ellomaija se on tarre ühhes rihhega ärra põlles, sis ostap kahjokandja 300 palgit, mis 25 jalga pikkat wõiwat olla, 300 roowikut, 3000 telleskiwwet ja 60000 kattuse laastut - ja wõap temmal wald ei mitte ükse keek se nimmetut material ilma hinnat uetarre ehhitamese tarwis manno, wait annap temmal päle selle igga üks nende allnimmetut perremeestedest 3 Rubl rahha kattuse laasto ostmese tarwis.

2, Talludes kus essiähren rihhe ja ellomaija on, sellel saab kui ta mõllemat need honet selle kassas sissepannep, ja üks nende honest ärrapõllep, pool sest materialist manno wõetut ja pool sest maksudest maksetut, mis punkt 1 sees nimmetut on kui ellomaija rihhege ühtekokko on.

3, Kui üks laut ehk ait ärrapõllep, sis wõawat allnimmetut pikkusest, 150 rowikut ja 30000 kattuse laastut ue lauda ehk aida ehhitamese tarwis manno, agga keek se material on kahjukandjal osta, ilma et ta wallast üks abbi rahha poolt saas.

4, Kinnitsawat kokkotulno perremihhet, et keek se materialiwöddo, olgo need palgit, rowikut, telleskiwwet ehk kattuselaastut, kahjokandja ei mitte kauema maa tagga kui 40 wersti pält näuda wõib.

5, Teiwat puhha allnimmetut perremihhet enda wahhel mahha, sest et ei mitte sande ahjude ehk lõhride läbbi üks tullekahji johtus, sest sin wallas 6 perremihhet 3 aasta tenistuse aias wallitaks, kes ahjut üllewadawat, sedda kege wähhem 2 korda aastan se on Augusti ja Januari kuus tehwat ja kus sandi ahjut ehk lõhrit lõiawat, sedda kohhe Laatre kogokonna kohtul üllesannawat, et se sis se assi üllewaadus ja kui waia lõias sandi ahjo ehk söhrit mahhalõhhada lasses.

6, On nende ahjo rewidentidel, kes nimmel on

    1, Laatre walla talludel Kukschi Karl Liiw ja Lutta Jaak Kartoffel

    2, Welikste walla talludel Penni Peter Reisik ja Nabbatsi Hen Iir

ja 3, Kirble walla talludel Purklaw Peter Pakkal ja Purklaw Peter Karro

ka se päle waata, et ei mitte rallo numbredes kolgitut linnat putaks, kelle läbbi wäge sukkest tullekahjut sündinut, ja kus need sedda löiawat, se kohhe kogokonnakohtul üllesannawat, et sühdlane trahwitut saas.

Kokkotulnut perremihhet, kes se löppitus enda all teiwat ollewat

1, Wannamõisa Mart Jlwes
2, Wannamõisa Lena Järwe ees Hendrik Naris
3, Seimo Mart Ermas
4, Reuse Peter Tuim
5, Reuse Krisch Alkschne
6, Buldre Peter Lammas
7, Buldre Peter Lammas
8, Kirble Peter Sukk
9, Kirble Peter Suster
10, Purra Peter Ruddin
11, Ratsi Kusta naris
12, Auli Jaan Jännes
13, Auli Hiob Pauts
14, Kumpmann Jaak Pornus
15, Kumpmann Jaan Pornus
16, Salbako Rein Jäger
17, Simmi Karl Kuusik
18, Simmi Hiob Moor
19, Leesemöisa Jaan Kuusik
20, Leesemöisa Peter Kuusik
21, Penni Peter Reisik
22, Penni Jaan Arro
23, Runa Andres Ohsul
24, Runa Anna Kuusiko ees Hendrik Lammas
25, Purgalli Hendrik Lammas
26, Kukschi Karl Liiw
27, Weske Jaan Pint
28, Lutto Hans Kartoffel
29, Kuhsi Jaan Pint
30, Nabbatsi Hen Iir
31, Nabbatsi Hendrik Pihho
32, Rammuli Karl Tuim
33, Rammuli Hendrik Arro
34, Kangro Jaan Flekstein
35, Kangro Hen Pihho
36, Rooso Mart Sabas
37, Rooso Jürri Mäggi
38, Türga Hans Jlwes
39, Alliko Hans Rabba
40, Waida Peter Naris
41, Pauna Jaan Reis
42, Lakkesoo Hendrik Naris
43, Seppa Jaan Lassmann
44, Saare Märt Muska
45, Kutti Hans Perler ja Hendrik Koot
46, Pallo Peter Karro
47, Rukkuli Karl Karro
48, Rukkuli Hans Pirsko
49, Purklaw Peter Karro
50, Purklaw Peter Pakkal
51, Labbine Jaak Lill
52, Surma Mart Arro
53, Tieda Kasper Golde
ja 54, Lukstin Hendrik Mürk

Allnimmetut LaatreWelikste ning Kirble walla perremihhet tulliwat kokko ja kietlewat se näu, et need üksteist seddamoodo kui allpool üllemargitut on, ettetullewat tullekahjude jures, kelle ees Jummal iggaüks oias awweta tahhawat ja pallusiwat et se löppitus, mis neeed iggapiddi truiste üllespiddada lubbasiwat mahhakirjutut ja K?? Pernomaa 3da Kihhelkonnakohtust kinnitut saas.

1, kui üks ellomaija se on tarre ühhes rihhega ärra põlles, sis ostap kahjokandja 300 palgit, mis 25 jalga pikkat wõiwat olla, 300 roowikut, 3000 telleskiwwet ja 60000 kattuse laastut - ja wõap temmal wald ei mitte ükse keek se nimmetut material ilma hinnat uetarre ehhitamese tarwis manno, wait annap temmal päle selle igga üks nende allnimmetut perremeestedest 3 Rubl rahha kattuse laasto ostmese tarwis.

2, Talludes kus essiähren rihhe ja ellomaija on, sellel saab kui ta mõllemat need honet selle kassas sissepannep, ja üks nende honest ärrapõllep, pool sest materialist manno wõetut ja pool sest maksudest maksetut, mis punkt 1 sees nimmetut on kui ellomaija rihhege ühtekokko on.

3, Kui üks laut ehk ait ärrapõllep, sis wõawat allnimmetut pikkusest, 150 rowikut ja 30000 kattuse laastut ue lauda ehk aida ehhitamese tarwis manno, agga keek se material on kahjukandjal osta, ilma et ta wallast üks abbi rahha poolt saas.

4, Kinnitsawat kokkotulno perremihhet, et keek se materialiwöddo, olgo need palgit, rowikut, telleskiwwet ehk kattuselaastut, kahjokandja ei mitte kauema maa tagga kui 40 wersti pält näuda wõib.

5, Teiwat puhha allnimmetut perremihhet enda wahhel mahha, sest et ei mitte sande ahjude ehk lõhride läbbi üks tullekahji johtus, sest sin wallas 6 perremihhet 3 aasta tenistuse aias wallitaks, kes ahjut üllewadawat, sedda kege wähhem 2 korda aastan se on Augusti ja Januari kuus tehwat ja kus sandi ahjut ehk lõhrit lõiawat, sedda kohhe Laatre kogokonna kohtul üllesannawat, et se sis se assi üllewaadus ja kui waia lõias sandi ahjo ehk söhrit mahhalõhhada lasses.

6, On nende ahjo rewidentidel, kes nimmel on

    1, Laatre walla talludel Kukschi Karl Liiw ja Lutta Jaak Kartoffel

    2, Welikste walla talludel Penni Peter Reisik ja Nabbatsi Hen Iir

ja 3, Kirble walla talludel Purklaw Peter Pakkal ja Purklaw Peter Karro

ka se päle waata, et ei mitte rallo numbredes kolgitut linnat putaks, kelle läbbi wäge sukkest tullekahjut sündinut, ja kus need sedda löiawat, se kohhe kogokonnakohtul üllesannawat, et sühdlane trahwitut saas.

Kokkotulnut perremihhet, kes se löppitus enda all teiwat ollewat

1, Wannamõisa Mart Jlwes
2, Wannamõisa Lena Järwe ees Hendrik Naris
3, Seimo Mart Ermas
4, Reuse Peter Tuim
5, Reuse Krisch Alkschne
6, Buldre Peter Lammas
7, Buldre Peter Lammas
8, Kirble Peter Sukk
9, Kirble Peter Suster
10, Purra Peter Ruddin
11, Ratsi Kusta naris
12, Auli Jaan Jännes
13, Auli Hiob Pauts
14, Kumpmann Jaak Pornus
15, Kumpmann Jaan Pornus
16, Salbako Rein Jäger
17, Simmi Karl Kuusik
18, Simmi Hiob Moor
19, Leesemöisa Jaan Kuusik
20, Leesemöisa Peter Kuusik
21, Penni Peter Reisik
22, Penni Jaan Arro
23, Runa Andres Ohsul
24, Runa Anna Kuusiko ees Hendrik Lammas
25, Purgalli Hendrik Lammas
26, Kukschi Karl Liiw
27, Weske Jaan Pint
28, Lutto Hans Kartoffel
29, Kuhsi Jaan Pint
30, Nabbatsi Hen Iir
31, Nabbatsi Hendrik Pihho
32, Rammuli Karl Tuim
33, Rammuli Hendrik Arro
34, Kangro Jaan Flekstein
35, Kangro Hen Pihho
36, Rooso Mart Sabas
37, Rooso Jürri Mäggi
38, Türga Hans Jlwes
39, Alliko Hans Rabba
40, Waida Peter Naris
41, Pauna Jaan Reis
42, Lakkesoo Hendrik Naris
43, Seppa Jaan Lassmann
44, Saare Märt Muska
45, Kutti Hans Perler ja Hendrik Koot
46, Pallo Peter Karro
47, Rukkuli Karl Karro
48, Rukkuli Hans Pirsko
49, Purklaw Peter Karro
50, Purklaw Peter Pakkal
51, Labbine Jaak Lill
52, Surma Mart Arro
53, Tieda Kasper Golde
ja 54, Lukstin Hendrik Mürk


TAGASI KUVA MÄRGENDUS