PROTOKOLL

Pangodi: Lepinguraamat (1841-1894)

LeidandmedEAA.2797.1.8
Kaader
32
33
34
Daatum14.05.1893
Protokolli number15
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
J. Soosaar Peakohtumees
K. Weidenberg Kohtumees
J. Kops Kohtumees
M. Park Kohtumees

Protokoll.

1893 aastal, Mai kuu 14 paawal 22 wallakohus, II Jürjewi Ülema Talurahwa kohtu jauskonnas, juures olid:

Eesistuja: Jaan Soosaar

Kohtuliikmed: K. Weidenberg M. Park J. Kops 

Tulid ette Pangoti walla Kukki N ... talu omanik Johan Kukk ja Uderna wallaliige Ain Konts ja palusid kohut nende wahel mahatehtud kirjaliku leppingud protokolli kirjutada järgmiselt:

"Willasaagi kontrakt."

Pangoti walla Kukki talu omanik Johan Kukk annab oma talu nurmed ja heinamaad kakskolmandiku 2/3 jagu Jüri pääwast 23 Aprillist 1893 aastast kuni Jüri paawani 23 Aprillini 1894 aastani see on ühe aasta pääle Teramees, Ain Kantsi kätte poole jau wilja saagi pääle nõnda wiisi teha, et seeme enne päält ära saab wõetud, siis wili poles wõetud.

§ 2.

Teramees Ain Kants peab selle nimetud kakskolmandikku jagu põldu oma kulul oma jõul hobustega oma tööriistatega ja kahe hobuse Saksamaa pööradraga hästi ja õigel ajal ära tegema, nimelt suwewilja alla köidawad maad kewade aegsaste äraharima nõnda et seeme õigel ajal omaniku käsu pääle maha külitud wõib saada. Kesa künd ja sonniku wedamine peab kõige hiljem Jaani pääwas walmis olema ja kesakordamine kõige hiljem Jakobipääwas.

Kui need nimetud põllu tööd peaks tärminis tegemata olema, siis on omanikul woli Teramehe (kulu) rehknungi peale ära teha laske, kui ka kahe kordne hind maksa tuleks.

§ 3. 

Rukkid saab nõnda palju maha külitud, kui kaks kolmandiku jagu kesamaad wälja annab. Maad peab ka eestulewaks aastaks niipalju üles küntud saama kui Teramehel wastu wõttes nurmesid walmis kuntud oli.

§ 4.  

Lina seemnid wõib 4-5- wakkamaad maha külitud saada, seeme enne kõige päält ära, siis seemned ja linad pooleks wõetud nõnda kuidas pärisomanik sündsama arwab olema. Kui nurme pääl linad pooles saab wõetud kannab Teramees kulu ehk teeb ühes walmis. Kartowlid saab nii palju maha pantud, kui sell aastal wõimalik on, saab ka seeme enne mant ära wõetud siis kartohwlid pooles, kas wanna wiisi ehk kuidas omanik arwab süntsama olewat, wõib ka Teramees oma seemet maha panda, saab siis isi seemne tagasi ja pärast kartohwlid pooleks.

§ 5.

Teramees aitab ka omaniku jau wilja rehte sisse wedada, üles atta ja maha peksa Teramehe rukki peksmise juure annab omanik üksi abi.

§ 6.

Moisa ja ristikheina maad peawad omanikuga pooles woetud saama. Teramees peab ka omaniku jau heinu suwel küini wedama ehk kuhja tegema ja ka talwel kui omanik kaseb kodu wedada. Teramees ei tohi ühtegi põhku müija ei ka laenata, kui seda teeb, maksab kahekortse hinna. Teramees saab wana ristikheina.

§ 7. 

Teramehel on luba kaks kuni kolm hobust 2 kuni 5 karja elajad 2-3 siga üks wana 4-5 lammast wana oma pruukimisen pidada, keda omaniku karjane hoijab, aga teramees maksab elaja karjatsele 2 wakka rukkid, 2 wakka odre, 3 wakka kartohwlid ja annab kõik riited, mis karjatsele kaubeltud on seakarjane käib tõisel tõine nädal.

§ 8.

Kõik kütmise nõu muretseb teramees ise lõikab turbad sealt kust peremees temale kätte näitab, nii palju kui arwab tarwis minema ja pääle selle 2 sulda 1 1/2 arschinad hagu omaniku poolt keda ise koguma peab.

§ 9.

Teramees peab kõik wilja mis peremehel müija linna wedama.

§ 10.

Teramees peab kõik hoone kattused ära parandama, mis tuule ehk tormi läbi ära peaks lohutud saama.

§ 11.

Teramees peab sõnakuulelik olema omaniku wastu igal ajal ei tohi ühtegi hooletust nii kui ka tulega ümber käwwen tulla ei ka ilma lubata omaniku juures olekuta ühtegi terawilja oma loomadele anda, nii sama ei tohi ka ühtegi wärgust sallida ei ka wargusest osa wõtta. Kõige kahju eest, mis Teramehe ehk tema teendride läbi sünnitud saab peab teramees kõige oma warandusega wastutama ja ette tulnud warguse korral on kohe kontrakt murtud ja peab talust wälja minema.

§ 12.

Tera mees peab talu hoowi ümber kõik ajad parandama, nõndasama ka müis kohtades, kus tarwis näitab olema ja karja tee aid hoowi päält kunni kesani: kõik material on omaniku poolt.

§ 13.

Teramees täidab kõik walla kasud mis selle talu päält nõutakse, nõnda kui teede tegemine küidis käimine, tee lumest puhtaks kaewamine ja ... wiib ka jaama moona Jürjewisse moon on omaniku poolt ja toob eestuleeal talwel kipsi Koiwalinnast, omanik maksab gepsi eest raha, mis sääl puud maksab 50-60 puuda.

§ 14.

Teramees saab elumajast elamiseks 2 tuba, wilja panda puu ait, põhu panda rehe lau päälne, loomade jauks wähem pool lauta ja hobuste jauks pool talli.

§ 15.

Teramees aitab ka turba ja linaleu tee täita, kust turbad wälja wedada ja linu likku wedada tulewad.

§ 16.

Peale saab teramees oma pruukimiseks pool kapsta aida kus omaniku kapstad. üks wakk kartohwleid maha panda, 2 wakkamaad ristikheina hadalad hobuste jauks.

§ 17.

Need ees nimetud punktisid § 1-16 on peris omanik Johan Kukk ja teramees Ain Konts läbirakimiste järgi õikeks tunnistanud, mille kinnituseks mõlemad oma nimed käega allakirjutasid

Pangotis 8 Martsil 1893 a.

Terale andja: J Kukk (allkiri)

Terale wotja: H. Kants (allkiri)

Otsustud:

Et leppingu osalised walla kohtule tuntud on, ja eesnimetud kontrakt pooltele ette on loetud, millega rahul olemiseks mõlemad on alla kirjutanuwad, seda sinast kontrakti walla kohtu seadus 1889 a. §§ 287 ja 282 pohjusel kinnitada.

Eesistuja: J. Soosaar (allkiri)

Kohtuliikmed: J. Kops (allkiri) K. Weidenberg (allkiri) 

Kirjutaja Lomp

Protokoll.

1893 aastal, Mai kuu 14 paawal 22 wallakohus, II Jürjewi Ülema Talurahwa kohtu jauskonnas, juures olid:

Eesistuja: Jaan Soosaar

Kohtuliikmed: K. Weidenberg M. Park J. Kops 

Tulid ette Pangoti walla Kukki N ... talu omanik Johan Kukk ja Uderna wallaliige Ain Konts ja palusid kohut nende wahel mahatehtud kirjaliku leppingud protokolli kirjutada järgmiselt:

"Willasaagi kontrakt."

Pangoti walla Kukki talu omanik Johan Kukk annab oma talu nurmed ja heinamaad kakskolmandiku 2/3 jagu Jüri pääwast 23 Aprillist 1893 aastast kuni Jüri paawani 23 Aprillini 1894 aastani see on ühe aasta pääle Teramees, Ain Kantsi kätte poole jau wilja saagi pääle nõnda wiisi teha, et seeme enne päält ära saab wõetud, siis wili poles wõetud.

§ 2.

Teramees Ain Kants peab selle nimetud kakskolmandikku jagu põldu oma kulul oma jõul hobustega oma tööriistatega ja kahe hobuse Saksamaa pööradraga hästi ja õigel ajal ära tegema, nimelt suwewilja alla köidawad maad kewade aegsaste äraharima nõnda et seeme õigel ajal omaniku käsu pääle maha külitud wõib saada. Kesa künd ja sonniku wedamine peab kõige hiljem Jaani pääwas walmis olema ja kesakordamine kõige hiljem Jakobipääwas.

Kui need nimetud põllu tööd peaks tärminis tegemata olema, siis on omanikul woli Teramehe (kulu) rehknungi peale ära teha laske, kui ka kahe kordne hind maksa tuleks.

§ 3. 

Rukkid saab nõnda palju maha külitud, kui kaks kolmandiku jagu kesamaad wälja annab. Maad peab ka eestulewaks aastaks niipalju üles küntud saama kui Teramehel wastu wõttes nurmesid walmis kuntud oli.

§ 4.  

Lina seemnid wõib 4-5- wakkamaad maha külitud saada, seeme enne kõige päält ära, siis seemned ja linad pooleks wõetud nõnda kuidas pärisomanik sündsama arwab olema. Kui nurme pääl linad pooles saab wõetud kannab Teramees kulu ehk teeb ühes walmis. Kartowlid saab nii palju maha pantud, kui sell aastal wõimalik on, saab ka seeme enne mant ära wõetud siis kartohwlid pooles, kas wanna wiisi ehk kuidas omanik arwab süntsama olewat, wõib ka Teramees oma seemet maha panda, saab siis isi seemne tagasi ja pärast kartohwlid pooleks.

§ 5.

Teramees aitab ka omaniku jau wilja rehte sisse wedada, üles atta ja maha peksa Teramehe rukki peksmise juure annab omanik üksi abi.

§ 6.

Moisa ja ristikheina maad peawad omanikuga pooles woetud saama. Teramees peab ka omaniku jau heinu suwel küini wedama ehk kuhja tegema ja ka talwel kui omanik kaseb kodu wedada. Teramees ei tohi ühtegi põhku müija ei ka laenata, kui seda teeb, maksab kahekortse hinna. Teramees saab wana ristikheina.

§ 7. 

Teramehel on luba kaks kuni kolm hobust 2 kuni 5 karja elajad 2-3 siga üks wana 4-5 lammast wana oma pruukimisen pidada, keda omaniku karjane hoijab, aga teramees maksab elaja karjatsele 2 wakka rukkid, 2 wakka odre, 3 wakka kartohwlid ja annab kõik riited, mis karjatsele kaubeltud on seakarjane käib tõisel tõine nädal.

§ 8.

Kõik kütmise nõu muretseb teramees ise lõikab turbad sealt kust peremees temale kätte näitab, nii palju kui arwab tarwis minema ja pääle selle 2 sulda 1 1/2 arschinad hagu omaniku poolt keda ise koguma peab.

§ 9.

Teramees peab kõik wilja mis peremehel müija linna wedama.

§ 10.

Teramees peab kõik hoone kattused ära parandama, mis tuule ehk tormi läbi ära peaks lohutud saama.

§ 11.

Teramees peab sõnakuulelik olema omaniku wastu igal ajal ei tohi ühtegi hooletust nii kui ka tulega ümber käwwen tulla ei ka ilma lubata omaniku juures olekuta ühtegi terawilja oma loomadele anda, nii sama ei tohi ka ühtegi wärgust sallida ei ka wargusest osa wõtta. Kõige kahju eest, mis Teramehe ehk tema teendride läbi sünnitud saab peab teramees kõige oma warandusega wastutama ja ette tulnud warguse korral on kohe kontrakt murtud ja peab talust wälja minema.

§ 12.

Tera mees peab talu hoowi ümber kõik ajad parandama, nõndasama ka müis kohtades, kus tarwis näitab olema ja karja tee aid hoowi päält kunni kesani: kõik material on omaniku poolt.

§ 13.

Teramees täidab kõik walla kasud mis selle talu päält nõutakse, nõnda kui teede tegemine küidis käimine, tee lumest puhtaks kaewamine ja ... wiib ka jaama moona Jürjewisse moon on omaniku poolt ja toob eestuleeal talwel kipsi Koiwalinnast, omanik maksab gepsi eest raha, mis sääl puud maksab 50-60 puuda.

§ 14.

Teramees saab elumajast elamiseks 2 tuba, wilja panda puu ait, põhu panda rehe lau päälne, loomade jauks wähem pool lauta ja hobuste jauks pool talli.

§ 15.

Teramees aitab ka turba ja linaleu tee täita, kust turbad wälja wedada ja linu likku wedada tulewad.

§ 16.

Peale saab teramees oma pruukimiseks pool kapsta aida kus omaniku kapstad. üks wakk kartohwleid maha panda, 2 wakkamaad ristikheina hadalad hobuste jauks.

§ 17.

Need ees nimetud punktisid § 1-16 on peris omanik Johan Kukk ja teramees Ain Konts läbirakimiste järgi õikeks tunnistanud, mille kinnituseks mõlemad oma nimed käega allakirjutasid

Pangotis 8 Martsil 1893 a.

Terale andja: J Kukk (allkiri)

Terale wotja: H. Kants (allkiri)

Otsustud:

Et leppingu osalised walla kohtule tuntud on, ja eesnimetud kontrakt pooltele ette on loetud, millega rahul olemiseks mõlemad on alla kirjutanuwad, seda sinast kontrakti walla kohtu seadus 1889 a. §§ 287 ja 282 pohjusel kinnitada.

Eesistuja: J. Soosaar (allkiri)

Kohtuliikmed: J. Kops (allkiri) K. Weidenberg (allkiri) 

Kirjutaja Lomp


TAGASI KUVA MÄRGENDUS