Protokoll.

22 wallakohus, Juulil 1894 

juures olid: Eesistuja: K. Weidenberg

Kohtuliikmed: A. Reilson J. Toower

Tulid ette (Kammerist) Kodijärwelt Wastse Soe talu omanik Peter Kriisa ja rentnik Wilhelm Puhmu ja palusid alamal seiswat raha rendi kontrakti protokolli kirjutada:

"Raharendi kontrakt:"

Wastse Soee talukoha eest, mis Kammeri walla jarele om, Kambja kihelkonnas, Jurjewi makonas Peeter Kriisa omandus ja rentniku Wilhelm Puhmu wahel on Liiwimaa talurahwa seaduse § 196 järele 13 Noowembrist 1860 äratäitmiseks allnimetud raha rendi kontraht kokku räägitud nink kinnitud saanud."

§ 1 Peeter Kriisa annab rendi peale Wastse Soe talu koha, mis maahinna järele on waart 23 23 wakamaad ja kolme järestiku aasta peale, see on 23 Aprillist 1894 seeni kui 23 Aprillini 1897 selle Wilhem Puhmu kätte, kellele see Wastse Soe talu koht mamotja kaarti nink nende maade peal märkitud piirde järele on kätte antud saanud.

§ 2 Kui palju hoonesit selle tallu koha peal on, ja mis moodi need samat nüid on, nink ka kuida selle koha seisus on, sest anab selle kondrahti § 24 selgemat teatust.

§ 3 Raharenti selle Wastse Soe tallu koha eest maksab rentnik iga aasta ühtekokku 69 rubla kuuskumend uheksa rubla ja nimelt allseiswa termini sees 1 Aprilil pool renti see om 34 rub 50 kop peab rentist maksetud saama pool renti 34 rub 50 kop enne 1 oktobrit mis terminil renti sumast maksmada jäeb, selle eest maksab rentnik üks protsent kuu pealt.

§ 4. Rentniku kohus om seda tema kätte renti peale andut Wastse Soe tallukohda igapidi süntsa pollu harimise jarele tallitada ja kui renti aastat mooda nink üles ütlemine korra järele ühelt poolt nendest kahest kontrahti tegijatest teada on antud, sis peab tema seda tallu kohta all nimetud wiisil jälle nonda tagasi andma et tallu koha hoonet ja nimelt nende kottuset olgu hea korra peal ruki nurm olgu hästi haritut ning õigel ajal hea seeme peale külwatud aiad olgu hea korra heina maad wõsatest puhtad kõik wiimane sonik ja üllejäänud loomade toit ja pohk peab sinna koha peale jääma ilma tasumada talu piirit olgu puhtad ja hasti ullewal hoitud toode poolest eesseisawa too aasta peab rukki kort 2 wakamad kunetud saama.

§ 5. Õlgi heinu ega põhgu ei tohi rentnik Liiwi maa tallu seadust mööda 13 Noowembrist 1860 §§ 146 ja 147 järele ei walja lainata ega ära müja ei ka muitu koha pealt arra saada ilma omaniku teatmada nink tahtmada.

§ 6 Selle Liiwi ma tallu rahwa seatust mööda 13 Noowembrist 1860 § 207 järele ja nende walla walitsuse iga aastase arajautamiste ning seatmiste järele on rentniku kohus, seda jagu kroonu walla ja muud sundimuset mis Soe talu koha peale tulewat kolmas jagu arra täita.

§ 7. Kõik õnnetused nink äpartused, mis pikse tulle rahe sau ehk weiste katku läbi tullewad, peab rentnik omma kahjuks kandma.

§ 8. Ehitamise ehk tallu koha parandamise eest ei sa rentnik midagi tasumist

§ 9. Kui omanik peaks seda talukohda ühe teise inimesele ära müüma, kas enne renti kontrahti lopetust ehk ka selle lõpetuse aega ei saa mitte jälle uuentud, siis peab renti wõtjale seatuse järele üks tasumine saam maksetud selle Patendi pohja peal, mis Liiwima Kubermanguwalitsuse 7 Juulil 1865 on - 67 all on kulutanud ja mis korgemald on kinitud sanud

§ 10 Omanikul on see õigus, et ta igal aial ja nii mitu korda kui see tema meele järele on, seda talu koha tallitamist wõib kas ise labiwatada ehk teistest lasta labi katsuda.

§ 11. Ilma ommaniku teadmise ning tahtmiseda ei tohi rentnik oma talu kohta ei terwelt ega jaukauba mone muu inimise kätte anda, waada § 210 Liiwima talurahwa seatuse sees 13 Noowembrist 1860.

§ 12 Kui seda sinast kontrahti ei omaniku ega rentiwotja poolt ei sa ülesuteltud, kõige iljemine Jakobi päiwal (25 Juulil) aasta enne selle kontrahti lõpetust, siis jääb see oma auu sees seisma jälle edasi kolme aasta peale, § 215 Liiwimaa tallurahwa seatuse põhja peal 13 Nowemb 1860

§ 13. 1. Weebruaril enne tallukoha ara andmist on rentniku kohus, pool jagu ellumajast nink muu hoonetest oma sissetuleja järgmisele katte anda.

§ 14. Rentnik paneb kautsejoniks kõike nende kontrahti järele enese peale wõetud sundimiste pärast ulle kõige oma wiimane warantus ja nimelt oma tallituse jäätawad wara ehg inwentarumit, kelle sees olgu kõige wähimine 25 rublat.

§ 15. Kui rentnik ene kontrahti aastade lobetust peaks ara surema siis käiwa kõik selle kontrahti õiguset ning sundimisit tema parjadee ning järeltuljate peale. Selle wastu, kui sele mõisa pidamise ehk päremise õigus läheb teiste kätte, siis ei saa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Liiwi ma tallurahwa seatuse § 208 jarele 13 Noowembrist 1860 wait see jääb oma täie auu sees seisma.

§ 16. Kõige nende asjade poolest, mis mitte nimelt selle kontrahti sees poole kinitadud, kui sealt peaks moni waidlemine tõusma, siis saab seda õiendud Liiwimaa talurahwa seatuse seadmiste järele 13 Noowembrist 1860 ning selle ara tasumise järele 22 Maist 1865.

§ 17. Kõikite tallu hoonete parantamist muretseb rentnik oma kullu peal. kui üks hoone omaniku arwamise järele waja on ehitada, weab rentnik pool matterjali ja omanik teine pool.

§ 18. Rentnikul on keelatud ilma omaniku lubata neid maid ülles kunda, mis wakkoraamatus taaldri arwu sise ei olle ülles wõetud Nimelt peab tema weel selle maa üle mis metsa all on, järele waatama ja kahju eest wastutama

§ 20. Kui peaks rentnigu poolt midagi koerust juhtuma siis on kontrahti aeg otsas.

§ 21. Mäteid peab rentnik iga aasta sõniku tarwis wedama 30 koormad.

§ 22 Rentnik peab wiies jagu kõikest nurme maast see om mis künetud saab) rukki all ja järele jätma ilma tasumada. Linade seemet ei tohi rentnik mitte rohkemb külida kui iga aasta 3 wakka on ja maksab rentnik iga rohkemb tehtud Wakamaa linade eest kui ka iga puutuligu wakamaa ruki ehg ristikheina eest 25 rubla omanikule kohe ära wabandamist, et maad mitte seatud ja mõõta ei moista ei sa mite kulda wõetud.

§ 23. Rentnik peab 3 wakamaa ristik heina all pidama oma seemnega selle eest tasumist ei olle.

§ 24 Turba maad saab rentnik 2 krut sulda ei wõi talurentnik mujalt wõtta kui sealt kust omanik on juhatanut kes oma loaka wõtab ehk teisele anab, maksab 25 rubla omanikule kohe ära

Heinu saab jurde rentnik 15 puuda. Selle eest teeb rentnik heina aegu omanikule 3 päewa

§ 25. Hooned on järgmised 1, Tare, 2, Laut. Selle kontrakti aja sees tulewad ehitada: küün ja saun ja koda, kui peremees (omanik) tahab ehitada."

See sinane kontrakt on rendile andjale Peter Kriisale ja rendile wõtjale Willem Puhm wallakohtuseadus 1889 a §§ 281, 282 ja 283 pohjusel ette loetud ja ära seletud saanud millega molemad rahul olid ja kinnituseks omad nimed alla kirjutasid. osalised on wallakohtule tuntud.

Rendileandja P. Krisa, (allkiri) Rendile wotja W. Puhm (allkiri)

Eesistuja: K. Weidenberg (allkiri)

Kohtuliikmed: A. Reilson (allkiri) J Tower (allkiri)

Kirjutaja: Lomp (allkiri)