Mangu Meitus kaebab: tema olla oma koha poea Hendrik Meituse kätte annud, nüüd ei olla see juba 5 korda kahe aasta sees temale süüa annud, ei anda ihukattet, ei harida, ei olla ka sauna saanud, temast ei peetada midagi lugu, tema ei teada praegu ka mis ta nõuda, tema ei saada enesest ka praegu sugusi aru, anda kohtu arwuse alla.

Hendrik Meitus wastab: tema olla iga kord isat auusaste toitnud, isa süüa alati temaga ühes lauas, kui isa ise ära minna - muial töös olla siis ei saada ta muidugi süüa kätte wõima, ta olla ka isal teenistust puude linna wiimisel ja linadega - tubaka raha saamiseks lubanud, edaspidi kui tännini, kanda ta ikka head hoolt isa eest.

Mangu Meitus ütleb: tema tahtnud linu külwada, aga Hendr. pole lasknud.

Hendrik Meitus ütleb: ta ei olla ka seda, ehk see küll weike koht, ka mitte keelnud.

Et muud ette tuua ei olnud, siis lasti eest ja anti

Otsuseks: Et Mangu Meitus oma kaebtuse kohtu arwuse alla annud, siis saab Hendrikul kästud, isat alati korralikult auusaste toita, katta ja harrida, - selle wasta saab isale soowitatud, et see ka poeal wähegi midagi mõnda weikest tööd, et koht üsna weike, ära toimendab, mitte asjata wälja töösse minema, kui kodus tööd süüa ehk wanal mehel ülespidamist annetakse. Piawad täieste ühes meeles elama.

See otsus kuulutati kohtu käiatele.

Joh. Saul. [allkiri] K. Andresson.

xxx - xxx